[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

laastama `laastama Lih VMr, laasta- Jäm Rei Vig Kse Tõs Tor Ris Kei Jä(lua-) Trm/-oa-/, lastata Juu, `laasta- R spor Sa/-oa- Pöi/ L, Ris Amb VJg IPõ KLõ M/em(e) Hls Krk/ Puh Nõo San Plv, -õmõ Krl
1. (võsa, metsa) maha raiuma; maad (metsast, võsast, risust) puhastama `laastas `einämaa `puhtast Lüg; vanasti `anti metsatükid `raiuda, laastata Jäm; maa piab εε `laastama, muidu‿p saa midagid teha Khk; mets tahab `laasta `soaja Muh; `laastet maal on palju maasiged Phl; meie `laastasime tüki karjamaad ää Mar; teed laastatse, raiutse tee äärest puid maha Tõs; Egä keväde piäb eenämuad `laastama Khn; põllu raavi `kaldad tahvad laastata Tor; võsa `laastse siss `puhtas, tehasse `põldu Saa; `laastavad omale `kruńtisi Ris; teesel oli [mets] jälle ära laastatud juba pialt Amb; me oleme küll seda eenamad laastand, lagedaks teind Tür; iga `uasta, kis oolas peremes oli, `luastas [heinamaa] ää, et sile oli - - muidu sua `niita Pai; `rahnude `viisi `laastame `metsa Ksi; metsa `sisse on `tehtud koht, mets ära `laastatud Lai; `laastasin ära, `raiusin võsa maha Plt; maad `laasteme, `puhtes tegeme oksa rämbsust Hls; kõ̭ik mu mõts om ärä `laastedu, lagedass tettu Nõo || laasima tuli `laastada säl `oksad ärä `küljest Lüg
2. kapsaid lehtedest puhastama `kapsaid `laastama, `nuaga `lõigeta praaklehed ja `ussitaned kõhad `vällä Jõh; `kapsad tahvad luastata JMd || lüdima`laastab `pähklisi `puhtast Lüg
3. lagedaks tegema, rüüstama, lagastama söavägi `laastas maa ära Jäm; mehed said `umbest `jälle kasude [pärast I maailmasõda], sooh niid tuli see `irmus `laastamine `jälle Ans; tuul `laastas nõnna seal `metsa et Muh; sõjad `laastavad maa ää; `aigus `laastab inimesi, inimesed surevad ää Tõs; Sõja `aegõs `laastati mua `terven ää Khn; `rõuged ja ned `külgeakkavad tõved on `laastavad tõved Vän; iiling `laastass `metsa Hää; kui söda üle käib, `laastab ää keik Ris; katk on moa nii `paĺlaks lastand Juu; `vargad `luastasid mehe lagedaks JMd; si (Krimmi sõda) laastas ära, `piale selle nikrutid ei `võetud, kasvatadi mehi Ksi; maa ärä `laastet pääle sõa Trv; vanast peninuki `laastiv ja võtiv vi̬i̬l äräde, mis sõast üle jäi Krk; inimese `laastive kikk ärä, looma laut olli maha põletet Hls; ega võõrass ei kogu, võõrass `laastap, kannap kõ̭ik kodust `väĺlä Nõo; `aido ka `ümbre ei olõʔ, kõ̭iḱ um ärä labastõt vai `laastõt Plv
Vrd lahastama
4. (majanduslikult) laostama `laastas selle koha ää Mar; `tütred `laastavad maja, pojad kosutavad Amb; ei massa ennast ärä `laaste Pst; nüüd om är `puhtes `laasten, ärä joonu ja muu mooduge laast `puhtes Hls; laaśt ennast `puhtess ärä, es mõista `kohta pidäde; `laasteje inimene Krk; laast kõ̭ik tolle poissmehe talu ärä Nõo