küüsküüs g küüneJäm(g -se) KhnViKI(küis; g küüse, -üi- TrmLai) Hls(-ś), `küüne R(g -se Jõh); küis g küineS(g -seKhkKärMusRei) K(g küe|ne KeiKosJMd, -se Äks, köeneJuu); küin g küinespor S(g -se Kaa), L(küüne, küe-) RisHMdTürVlPõ(küene); küün g küüneJämVllPöiRidMär 1.inimese sõrme või varba küüs `küüsib `teise näo `küütega `katkiJõe; mina ei taha pikki `küüsi VNg; vahel `lüöväd `valged plekkid `küüne `külge, ku `küüside `küljes on `valged plekkid siis `küüned `õilevadLüg; sörm küine päralt `aigeKhk; Küüned nii pitkad just kut kullilPöi; kibu läks `varba küide `alla (külmvalust, kui sooja jõuti); pühabe ei lõegata `küisi, siis `lõikad oma õnne ääMuh; küisel kild `lahti Rei; `leika mo `pöila küis ära Phl; kui täl `kuskist sügeleb, siis tä `tõmbab küinetegaMar; närib sõrme `küini Mär; lõin küüne `lõhki Mih; kui küente peal on `valged tipsud, siis küened `õitsevadKei; puhastas `küisa Rap; teene akata kohe köendega teese `siĺmi `kińniJuu; kikerpuu oli pist küine `allaVMr; õles sial küüned, siis tä lähäs puu `õtsa, aga [on] sõrad (vastati oleks-ütlejale); kopoteti vasta sõrme küit; lahe ma aan kua küüned `külge (katsun) Kod; üeldasse et piab riśti küinele `piale tegema kui küine ära `lõikad, et siis ei saa vanatońt võtta Ksi; `nuaga ei tohi lapsel `küina ~ `küinesid lõigata, sest `saama `kiskuja, `kakleja; sinu küined `mulle `külge ei akka (ei saa minust jagu) Plt; küüne äidseve, `valge täpi küünte pääl Hls || (sõrmedest) Küll sai `kraabitud, kas vai `küüned verel, ei tüö `otsa lõppendIisR; `tõmba ää küidega, mis see si narmeldab (rohi kivide vahel) Muh; Ää ming `küüsipidi piimässe, teesed ju `tahtvad sedä kua `seüäKhn || väga vähe; (üldse) mitte midagi ma ei tia mitte üks `sõrme küüs sest `asjast; mina ei õle mitte `musta `küüne `võrdki midagi võttandLüg; ei `andand `miule mitte `küüne `verdkiVai; sa pole mitte küüne `väärtkid teindJäm; mette pole niipalju, kui see must küis sörme `otsasRei; ma ei tea mette `ühte sõrme küine `täitki sestMar; tä ei tein küine väärt iädTõs; mul ei ole mitte sõrme köene `otsagiJuu; mitte üks sõrme küine võŕs ma‿i tea sest aśjast VJg; Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega, et sialt ei veerenud musta küine viart saanarahvaleTrm; küine võrd põle sa seda teindPlt || fig (isekusest, riiakusest) sellel teravad küined, tikub teiste kallaleKhk; Kui Miina kuulas, et tast ka juttu tehti, kus siis ajas küüsed väljaKaa; Nuõrik lähäb `julgõks, akkab juba `küüsi `näütämäKhn | (vargast, vargusest) ei minu `küüned küll ei akka kuhugi `kinni; sel mehel õlivad `õige `pitkad `küünedLüg; läheme küiste viha tegema (puid varastama) Khk; küised taha `viskand, ära virutand selle asjaMus; Ju ta ikka küüned sügavase ajas, mis seal muud oliPöi; täl oo - - pikad küined, näppäb kust suabTõs; ta laseb ikke köened `käiä teese vara üleJuu; sie on küinte peal väilasVJg; Uuel kambamehel pidid pikad küüned õlemaTrm; küüned oma poole(omakasust) `küüned igäl mehel oma `puole, nied `sitked inimised ja `ihned Lüg; Sel alati `küüned oma `puole - - vahi ette kui tämaga akkad `kaupa tegema IisR; Eks need küüned ole igalühel omapoole kõberasHan; tema kisub ikke köened oma `poole - - kes teese `poole neid `küisi laseb `minna Juu; `kõikidel on küined oma `poolePlt | eks vana Jaen ond ka üks `körbend küis, `kangeste oma `poole `tömbajaMus; küünte ja hammastegaiga hinna eest, kõigest väest `Kauva‿s mina `üksi `jõudasin `küünte ja `ammastega `vasta sõdida, vanames oli jo `poisiga ühes nõusIisR; kitsipung ei taha kedagi `anda - - küinte ja ammastega oiab kopekast `kińniLai; kümne küünega 1. oma kätega, oma tööga Isa oma `kümme `küünega kogusid, pueg `laskes kõik läbiIisR; ma pea oma `kümne küinega `teenima Jäm; oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk; Pole ma kohegilt midagid muidu saand, keik oo oma kümne küüsega tehtud Kaa; mõni üksik inime toedaboma näpu `tööga, oma käte varal, teeb oma `kümne köenegaJuu; `kümne küinega piab `leiba `teenima Plt 2. iga hinna eest, kõigest väest On üks `täitmata luom, `kümme `küünega `krahmaks igalt puolt kui saaks; Täma akkas kohe `kümme `küünega tüöst `kinniIisR; sügisene püid on ka kehva `poole - - siis pead nii `kümne küinega `väljas olemaKrj; küüned külge (lööma) enda valdusse (hankima) läks paar `päeva `aega, tuli`vastus, et nüüd `saame `küüned `külgeHlj; Kuhu küined `külge lõi, sealt pidi tükk tulema Trm; küüned püstitungivalt, härdalt (paluma) palus kohe köened `püśtiJuu; kisendäs ja palus käed küüned `püśsiKod 2.küünis `kassil on jo `nõnda kõverad `küüned, teravad `nõnda kui `niula `õtsad Lüg; kullil vahed küinedKhk; kui kuĺl kana oma küide vahele saab, ega ta‿p lase naljalt `lahti Muh; `juhtus kulli küüntesseRid; kana varvastel ka vahedad küined `otsesHää; undil on suured küined Ris; koer ja kat́t oo `üste `liiki eläjäd, küüntegäKod || sõrg kui [vähk] küined ikke `sisse pitsitab, ikke vere `väĺläÄks 3.eseme kisk, teravik `ankru küis akkab mere `kinni, küis akkab panga taaKhk; `ülge rava küisMus; Ankrul on `sirge säär ja kaks kõvert küüntPöi; ne suured lestad on tal `otsas, ne on `ankro küinedEmm; adra raua küinedLNg; agurid - - nellä viie küünega, küünte taha jääb kui on merest kedagi `otsidaRid; ahengal oo küll küined, küindel kisud `külgisTõs; Seina rihv `tehtaks ikki, `seuke kaśs on, kahe araline küinedegaHää || kuusirbi teravik kui kuu on selite, `küüned üles`puole, siis tuleb `selgeLüg; `kõrge kuu, köened ülesspidi Juu 4.sälk, soon, sisselõige `luoga `küüned `jäävad `aisa `külge - - `aisa õts `panna `küünde, rihm on `küüne sies, siis ei libise `lahtiLüg; look es seisa `küisis, tuli maha [hobuse] kaela `pealeKhk; Vitsa puu `aeti `lõhki - - küüned lõigati `sisse, `pandi `küüne ja `aeti riistale pealePöi; puu `nõule aeti vitsad `peale ja, lõigati `nõule küined`sesseMar; puu nõue vitsal oo küined - - lõegatse `väiksed nukad `sisse, pannase kokku, need oo küined Tõs; looga küis, aesa sooń seal sees Juu; [vitsa] küüs tuleb pialt puolt `sisse toppida, siis õtsad jäävad vasta `lähkrit Trm; luaga küüned one kõhe õtsa piäl, paned aga luaga `külge ja paned ruama `ümmer Kod; riistal vits `kat́ki läind, küis on ära - - ei saa vahelite `panna Lai; vitsad pannasse `küinde, siis seesäväd piälKJn; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls 5. a.Vaat kui `suured `küised mu küüs`laukudelJõh; [põldmurakal] küüned (tupplehed) suuremad kui maasikalVMr; rukki küis (tungaltera) Trmb.leivaots Leiba pole änam kut see va kuivand küisEmm; Leib on otses, üks pisine küüs on veel järel Käi Vrdküns, küüds, küütsakas