[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

küüds küüds (-d́s) g küüdse (-d́se) Trv Krk Võn San V(küüd́ž, ḱ- Lei Kra; köüds, ḱ-, ḱöüd́ž Lei); küids (-d́s) g küidse (-d́se) Trv Hel T(g küü-)
1. inimese sõrme- või varbaküüs `päidle küüds om `umbsi üless ajanud Trv; Mõne kõnelese, et avvan ka vi̬i̬l küidse ja `juusse kasvasse Hel; `kargab kas vai `küidsiga näkku; `väike `valge täpike lüüb küidse alt üles - - küids `äitseb Ran; kas sa toda valu jõvvat `väĺlä kannatada, ku‿sa pinnu küüd́se `alla `suskat Puh; nu̬u̬ salatäi söönävä nii `irmsade et, sa lahu küstega kas vai puruss `endä Nõo; taal küüdse˽piḱä˽kuʔ, kuĺli küüdseʔ Urv; küüst tohe ei˽kaarihn ärʔ lõigadaʔ ja minemä visadaʔ, nu˽küüdse˽`korjass vanajuudass ja teǵe `hindäle küüd́sist kübärä Rõu; Esi eläs vanõmbass, küüdse kasusõ noorõmbass = ahjuluud Vas; `küüdsiga `krampas Lei || mitte midagi musta küüdse väärt es anna mulle Trv; küüdse väärt ka ei tää ma sest; ma ei tää nõndat paĺlut ka, ku must küüd́s `valge küüdse otsan om; ta ei anna küüdse suurust `asja kah, `seante kidsi Krk; oless ta mulle `niigi paĺlu annu, nigu küidse all `musta Ran; kisup `endä poole ja ti̬i̬b ülekohut, temä‿i anna mädä ka küüdse alt sulle Puh; musta küüdse väärd ei ole ta mulle ääd tennu Nõo; ma ei tiiä tu̬u̬śt musta küüdse väärt kah, jätä minnu rahu Har; mul ei olõʔ küüdse `võrdki maad Plv; taal mehel es olõ˽küüdse suurt ka `süüdü Vas; ma olõ õi musta küüdse võrd varastanuʔ Se || fig palub küüdse `püsti (väga) Trv; keelega libe, küistega tige (kahepalgeline) Ran; mul küüd́sil `künmine, päkil pää `toitmine Plv; küüdseʔ ei nakaʔ `külge (nõutusest, jõuetusest) Vas; ḱull küüdse˽küünüsseʔ ja `hamba haarusõʔ, kost vähägi võimalik [midagi saada] Se; küüdse enda poole (omakasust) egäl küüd́se `endä poole, sika sarve säĺlä poole Ran; [tal] olliva küüdse alati endä poole Nõo; Inemine om joʔ `sündünü sääntsess, et küüdse õks `hindä poolõ Vas; kümne küüdsega 1. oma kätetööga kes oma `kümne küüdsega alustava, nu̬u̬ `näevä tulist `vaiva Nõo; kõ̭ik olõ ma oma `kümne küüdsege `rääpenü San; kõ̭iḱ mia sa esi näet om mul `kümne küüdsega teenit ja˽tett Har 2. iga hinna eest kaabib `kümne küüdsega [endale] Trv; küüdsil ja käpil ~ küüdsin ja käpin ~ küüste ja käppiga ~ küüdsi ja hammastega iga hinna eest, kõigest väest [ta] pallel miu iks küüdsil ja käpil; temä lasep nüid seräst ilma`orja ärä, temä piäp küste ja käṕpiga temäst `kińni Nõo; Hoit vi̬i̬l elust küüd́si ja˽hammastõga˽kińniʔ Rõu; timmä sai koolitõdus küüdsil ja käpil Räp
2. küünis kaśs kisk `küüdsi, ei tää ka (kas) ilm sadame lää Krk; karu `suuge ei võta, temä küüstege kisk `lahki Hel; jäńess lei siia kõtu pääle küstega Puh; kaśs küstega kisup miu `uńdrigust, et anna `süvvä Nõo; karu oĺl tõmmanu kõik taguotsa maha tõesel (tantsitajal) küistega TMr; võt́t kuĺlikõsõ hää peräst `piiu, a tõnõ pit́sit́ küüdse˽käe `sisse Har; kurivaim, sul umma˽nigu `hauka küüdseʔ Rõu || sõrg `lambal omõvaʔ köüdseʔ tõvitsõʔ Lei | kabi `vaĺkšidõ `köüd́žiga opõn Lei
3. sälk, sisselõige, soon vitsa küüd́s Krk; looga küids olli üits ase tettu, mes `vehmre `külge jäi, jäi vehmer sinna pidämä parembide Ran; puuanuma vitsaʔ lõigatasõ `küüste, siss aiass pääle Har; Vits mõõdõti inne `ümbre anuma ärʔ, sõ̭ss lõigati küüdse˽`sisse ja˽`pańti otsa˽`vaelikku Rõu; sinno panõʔ vai looga küüste (öeld kui vankril enam ruumi pole) Plv; käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl, nõ̭na tõmmat looga `küüśte (uhkest inimesest); `pańti kell looga `küüdsi Se
4. silmakae silmä pääle küüd́s kasunu Krl; nigu küüd́s kasvass silmä pääle, `tuhtre `lõikass välläʔ Har; kelmeʔ um sääne õrnakõnõ, küüds um paks, `valgõ Plv
5. (taimedest) ua küüdse (idukohad) om musta, siss om uba `valmi; küüd́slaugal kasvav küüdse (sibulad) all Krk
Vrd küns, küüs