Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
küünla|päev küünlamaarjapäev, 2. veebruar `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `nälja emä Kuu;
`küündlabä `naised ei `ketrand `eiga midagi,
pidasivad `küündla`päivä VNg;
`küündlä`päiväl on puol `talve `õtsas,
`talve südä tehä `puolest;
`rentnik `maksas `küündlabä ajal `puole `renti,
`puole `maksas jüri`päiväl Lüg;
mütuks kevadese änam `aega on,
`küinlabe juba selja taga Khk;
`küinlabäst `pandi `kangad üles Pha;
`jöuluks `tehti üks tegu `selged `leiba, üks `hoitud `küindlabeks Phl;
Päräst `küünla`päävä minnässe `ülge`vällä,
`ülge`püüdü Khn;
Kui `küindlabe omiku ärg soab `räästa alt `juua,
siis `moarjabe ei soa kana koa nokaga vett kätte Kei;
`küindlapää oli naestepüha - - siis ei kedratud ega `kuotud kangast Koe;
`küindlabä - -
siis olid peremehed juba kõŕtsis kuos - -
siis kaubeĺdi sulaseid ja tüdrukuid Kad;
`küinläpäävä aal karu kiänäb tõiss `külge Kod;
`küindlapääval pidi `keetma `kapsa suppi ja sia pia,
pool piad oli `oitud `küindlapäävast Lai;
`küinla pääv oligi `teenijate `kauplemene - - see oli kohe `teenijate `kauplemese `õhta,
`küinlapääva `õhta Pil;
kui `küindlepäevän niipaĺlu `päevä paistab,
et miis obese `seĺga saab karate,
siss saab iki `einä tetä;
naese käesive `küindle päeväl kõrtsin puna jooman,
punast `viina, et põse punatsess lääss Hel;
`küindlepäeväl lüvväss küĺmä südä `lahki Ran;
pääld `küindlebävä siss om päevä pikä,
siss naka kangast kudama Puh;
`küündlepäävä käänd kahr tõsõ küle Kan;
`küündlepäävä mindäss `kõŕtsi `leṕmä ja veret `ju̬u̬ma Har;
Küünläpäävä tuudi kangapuuʔ sisse ja naati kangit kudama Vas;
Ko˽`küńdlepääväh illos ilm oĺl,
siss - - saa hää rüä`häitsemine ja hää `kartohka `aaśtak Se;
`kündlepäiv,
selle kutsutass et maarahvass veiʔ `kündlit pühändämä Lut Vrd küntel|päev,
küntli|päev