kööpima`kööpima, (ma) kööbi(n) sporSa, KeiJuu/-mä/ PeeKad/-üe-/ PltHel/-me/; `küöpima, (ta) kööbibKadIis/-üö-/, `küöbibKuu/-mä/ HljLügVai 1.(kokku) kraapima, koguma Mes sa vana inimene `aeva `küöbid, eläd `muidugiKuu; Muudkut päävast `pääva kööbi seda `eina Ans; Eluaja ta on `kööpind - - pole seda suurt rikkust näha `kuskilPöi; Eks Leeni soa ikka `kööpida (vaevaga tööd teha), ega teised seda tegema tuleKei; koŕjas omale ikke varandust, `kööpis ja `kraapis kust sai; ma olen elu aeg `kööpind ja kogund, aga mis mul nüid on; mõni on juba `loodud nisuke `kööpijaPlt || loom kööbib (närib) ehk köönib paĺlast maadPee || (seksist) `küöpis `ammu sedä `eite juoLüg 2.välja kiskuma `aksid tuhliste sihest rohi `kööpima tänaKhk; läksin `viĺla seest uhakaid `kööpimäJuu || viletsat heina niitma Mis sa muidu kööbid, sii pole ju rohtu mis vikati ala ulatabPha 3.kiirustades, kuid komberdades liikuma Mes sa `küöbid `mennä, eks vähemäl `joua jo kaKuu; `küepis aga kua kiriku, jalad `risti all; küll aga `küepis `tulla - - ise käis aina kahele `puoleKadVrdkööpama Vrdkõõpima