köbi1köbiKuuIisRJämVllEmmSaaKadPilSJnKrkPlv, -köbi Nõovana, vilets inimene, rauk Kas sie vana köbi enämb `kaua eläbKuu; Vana köbi äi saa ühte jälga teisest koutuEmm; mina vana köbi, mis mina‿nd viel olen ehk tian kedagiKad; Päris köbiks jäänd juba SJn; vana mehe köbi Krk; ütsindä eläb, vana poesiköbi (vanapoiss) Nõo || vana, kõlbmatu ese kasukas kövaks kuind, paljas köbi veelVll; vana kasuku köbi `oĺli seĺlasSaaVrdkobi1, kõbi1