kõbi1kõbiJõhRidHanHääSaaJürVasvilets, armetu olend; tudi, rauk Ma oma külas `tööta ikka nende kõbidega kis järel oo jäänHan; Temal ikki üks mehekõbi on kahSaa; Mis mina vanamehekõbi änam kedagi mäletan; Kõbisi küla täis, töötegijaid põlegiJür; Küll ütskord olõt saʔ kahʔ niisama vana kõbiVas || vana nigel asi Selle sahakõbiga `õiged vagu ei saaJürVrdkobi1, köbi1