[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kõnnatu n, g kõnnatu LNg Aud PJg VJg, kö- Kaa; `kõnnatu g -ma Lüg Jõh
1. halb, kõlvatu oh te `kõnnatumad, mis te `jälle õleta `tehned; sie `siivu inimene, ei õle mõni `kõnnatu Lüg; Oo ikka könnatu inimene, lakku täis täheb kerku Kaa; üks kõnnatu inime (tagarääkija) PJg || sõim sa igavene kõnnatu LNg
2. vilets, väärtusetu Sie vana `kõnnatu `einäm Lüg; sie on üks vana `kõnnatu asi, ei `kõlba kuhugi Jõh; kõnnatu, mis nisuke vilets on, kõhnase on jäänd Aud
Vrd konnatu, kunnatu
1. halb, kõlvatu oh te `kõnnatumad, mis te `jälle õleta `tehned; sie `siivu inimene, ei õle mõni `kõnnatu Lüg; Oo ikka könnatu inimene, lakku täis täheb kerku Kaa; üks kõnnatu inime (tagarääkija) PJg || sõim sa igavene kõnnatu LNg
2. vilets, väärtusetu Sie vana `kõnnatu `einäm Lüg; sie on üks vana `kõnnatu asi, ei `kõlba kuhugi Jõh; kõnnatu, mis nisuke vilets on, kõhnase on jäänd Aud
Vrd konnatu, kunnatu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|