kõmu1kõmuPöiMuhspor L, HagJuuKoeVJgTrmKodLaiPltVilHlsKrkHelNõoUrvKrl, kömuJämRei, komuVNg 1.ebaselge hääl, kõmin jutu kömu kostib ühest kohast, eemalt `kougelt kuuled Jäm; `Kuskilt `kaugelt midagi kõmu `kostis, mina‿s saa aru kust see tuli või mis see oliPöi; selle kõmuge ei kuule `meastigiKrk 2.kuulujutt, kuuldus tieb juttukomu `väljä, `ninda et `toine ei `teagi VNg; `Sõukest kõmu nad sii aasid, kas see tõsi on äi teaPöi; kõmu küla täisMär; räägib mud́u `tühjä kõmu, põle `õige Tõs; jutu kõmu käib `ringi Juu; ei si̬i̬ tõsi õle, si̬i̬ mud́u kõmu Trm; olid irmu jutud, oli nisuke kõmu, et riisutasse ja röövitasse Lai; ka si̬i̬ om üit́s `aiguss või om paĺt kõmu asiKrk; `rahva sehen om kõmu, et `lambit ei `lastana enämb pedädäNõo; tu̬u̬ om paĺlass kõmu õnnõ Krl Vrdkõma