[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõbistama1 kõbistama Pöi Muh L Juu Jür Amb JJn Koe I/-ss- Kod/ Plt KJn Trv Puh Nõo Har Plv Vas/-mma/ Se, -em(e) M San
1. kõbinat tekitama, krõbistama Üks akkab `jälle ukse taga kõbistama Pöi; kanad kõbistavad elu peal Muh; ergo unega kui `keegi aga vähä kõbistab Mar; ei tea mis seal paranda all kõbistab Tor; iir kõbistab Juu; kes sial `einte sees kõbistab Trm; minä nuaremine peĺjäsin `surnud, kui `ü̬ü̬si kõbissas mõni, `mõtlesin, et nüid tuleb Kod; kuiva lehe kõbisev tuule kähen Krk; ommuku kuule ku ti nakati siin kõbisteme Hel; mes te kõbistate, kui makale ei jää Puh; mia tassakesi `üt́li, suur võhlu joba kõbistab, siss `oĺli laits teki all ku `viuhti Nõo; üt́s kõbistass, ei tiiä kas om mõ̭ni varass vai Har; ma˽kae, kiä śaal ussõ takah kõbistass Vas; hiire˽kõbistasõʔ, `ju̬u̬skva kui kõṕin õ̭nnõ `saina piti Se || kõbistasid `naerda JJn Vrd kõbisema, kõpistama, kõpitsema
2. ehal käima; kabistama se ikke käib seäl kõbistames vahest, sel ju päris pesä ja `tutvus Juu; poiss kõbissab tüdrikid Kod; käib tüdrukid kõbistamas Plt; poiss, siul om unitse silmä, sa olet `ü̬ü̬si tüdrukit kõbistamen käinu Krk
3. kahutama; kirmetama kile kord tuleb [vee] `peale, ta vel akkab kõbistama Muh; küĺm om kõbistanu raasike Trv
Vrd kõsistama