[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kõpitsema kõpits|ema Pöi Muh L Juu Jür JMd Koe Iis Lai VlPõ(-ä KJn) Puh Nõo, -õmma Räp; kõppitsem(m)a RId; köpitsema Sa Käi Ris
1. tasapisi askeldama, nokitsema Eks taat ikke `veiket `viisi tuamail kõppitse IisR; ta vahete vahel kõppitseb teha Vai; köpitseb vasaraga äge kallal; köpitseb `kingi teha `aasta läbi Khk; See ratas oo veel üsna `aitaja asi, kui - - natike köpitseda siis söidab veel küll Kaa; Kauas sa seal kodu kõpitsed, parem tule põllale töösse PJg; jäi kõpitsema `sinna tüö `juure Iis; nögimine on nigu kõpitseb sial kallal, ei tee `jõutsast ja ruttu Lai; kõpitseb ikke näpu vahel kedagi teha Plt; eks ta kõpitse ikki viil üht ja teist teha, ta ju alles peris kõbus inime KJn; temä kõpitsep pääle tegemist Puh; mis sa kõpitsõt taah - - [öeld sellele] kes `väega tasatsõlt `tü̬ü̬täss Räp
2. toksima; kopsima köpitse tasake·sti see nael `seie `sisse Khk; Köhu peel köpitseb, naba all nakitseb, läheb sisse parsilps = aidavõti Kaa; esite es ole köpitsemist (uksele koputamise kommet), es lopita Pha; Läheb külmaks, tihane kõpitses `akna taga Pöi; ükskord oli kerigos külm, siis akade sedaviisi [jalgadega] köpitsema Käi; mis sa kõpitsed jalaga sii laua all PJg; just nagu üks kõpitseks [muna] sies, nagu [kana] pueg Jür
Vrd kõbistama2
3. soputama; kõdistama; sügama, kõhvitsema kanad kõppitsevad sobistavvad, külite maas ja tieb `siivega sopp sopp sopp Lüg; kirbud kõpitsevad Kse; ma kõpitse (kõditan) tend natuke Hää; kanapojad kõpitsesid mulla sees - - neil ihu sügeleb Saa; kerp köpitseb särgi sies Ris; kirp kõpitseb seilas Koe; mis sa kõpitsed [öeld] kui sa - - sügäd `kuśkilt KJn; Kas sul täi om säĺlän et kõpitset Nõo || nihelema laps akkab ema `kõrvas kõpitsema Kse; mis sa kõpitsed, ku vakka põle Aud || (suguaktist) tõtta kõpitses iga mees oma jäo koa Muh
4. pakitsema, kipitama, kirvendama ma tunne et akkaks ihu seest nagu kõpitsema Muh; `kange köhä kõpitseb rõnnus Rid; mutku akkab kõpitsema, kõpitsema, jüsku kõt́istab, sa pead akkama köhima Juu; südame all kõpitseb Jür; Ihu säĺlän kõpitsep Nõo || fig kripeldama südä kõpitseb, suur mure Tõs; irmuga süda kõpitses Tor; tühi jutt kõpitseda inge peal nagu köhä, et soaks aga teistele `reäkida Juu; südä kõpitseb, põle nagu peris rahulikku olekud KJn
5. möni obu muidu uulega köpitseb (hirnatab) kui sa lεhed `süia `viima Khk
Vrd kapitsema, kopitsema, kõbitsemma, kõpitsama
1. tasapisi askeldama, nokitsema Eks taat ikke `veiket `viisi tuamail kõppitse IisR; ta vahete vahel kõppitseb teha Vai; köpitseb vasaraga äge kallal; köpitseb `kingi teha `aasta läbi Khk; See ratas oo veel üsna `aitaja asi, kui - - natike köpitseda siis söidab veel küll Kaa; Kauas sa seal kodu kõpitsed, parem tule põllale töösse PJg; jäi kõpitsema `sinna tüö `juure Iis; nögimine on nigu kõpitseb sial kallal, ei tee `jõutsast ja ruttu Lai; kõpitseb ikke näpu vahel kedagi teha Plt; eks ta kõpitse ikki viil üht ja teist teha, ta ju alles peris kõbus inime KJn; temä kõpitsep pääle tegemist Puh; mis sa kõpitsõt taah - - [öeld sellele] kes `väega tasatsõlt `tü̬ü̬täss Räp
2. toksima; kopsima köpitse tasake·sti see nael `seie `sisse Khk; Köhu peel köpitseb, naba all nakitseb, läheb sisse parsilps = aidavõti Kaa; esite es ole köpitsemist (uksele koputamise kommet), es lopita Pha; Läheb külmaks, tihane kõpitses `akna taga Pöi; ükskord oli kerigos külm, siis akade sedaviisi [jalgadega] köpitsema Käi; mis sa kõpitsed jalaga sii laua all PJg; just nagu üks kõpitseks [muna] sies, nagu [kana] pueg Jür
Vrd kõbistama2
3. soputama; kõdistama; sügama, kõhvitsema kanad kõppitsevad sobistavvad, külite maas ja tieb `siivega sopp sopp sopp Lüg; kirbud kõpitsevad Kse; ma kõpitse (kõditan) tend natuke Hää; kanapojad kõpitsesid mulla sees - - neil ihu sügeleb Saa; kerp köpitseb särgi sies Ris; kirp kõpitseb seilas Koe; mis sa kõpitsed [öeld] kui sa - - sügäd `kuśkilt KJn; Kas sul täi om säĺlän et kõpitset Nõo || nihelema laps akkab ema `kõrvas kõpitsema Kse; mis sa kõpitsed, ku vakka põle Aud || (suguaktist) tõtta kõpitses iga mees oma jäo koa Muh
4. pakitsema, kipitama, kirvendama ma tunne et akkaks ihu seest nagu kõpitsema Muh; `kange köhä kõpitseb rõnnus Rid; mutku akkab kõpitsema, kõpitsema, jüsku kõt́istab, sa pead akkama köhima Juu; südame all kõpitseb Jür; Ihu säĺlän kõpitsep Nõo || fig kripeldama südä kõpitseb, suur mure Tõs; irmuga süda kõpitses Tor; tühi jutt kõpitseda inge peal nagu köhä, et soaks aga teistele `reäkida Juu; südä kõpitseb, põle nagu peris rahulikku olekud KJn
5. möni obu muidu uulega köpitseb (hirnatab) kui sa lεhed `süia `viima Khk
Vrd kapitsema, kopitsema, kõbitsemma, kõpitsama
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|