käänisklemäkäänisk|lemä Nõo, -ellemäKamUrvRõu, käänüskelemäHarnihelema, vähkrema; käänakuid tegema ega temä ei maka, muku kääniskleb sänginNõo; mis sa tan obõsõga nii paĺlu kääniskellet, lase täl minnä `õigestKam; Mi sa˽tan kääniskellet, püüsü˽paigal ka vahelUrv; [hobune] Kääniskelles tan süvvä lummõ piten, nikagu `vehmre är˽murdRõuVrdkäändlemä