kärts2kärtsJõhKaaEmmJürSim, g kärts|uKseHanSaaVJg, `kärts|uVNgIisR(-a) 1.a, säge, äkiline (olend) kie senega läbi saab, sie on `ninda kärts inimine, et ime koheVNg; `Naine on `niisikene vagane, aga tämä on kärts-mürtsJõh; Oo söhuke kärtsmees, äga tema‿p pühitse suurt üht, teeb ning ütleb keik riuh-rauh ää Kaa; Oo na kärts kui püssipauk; Ei selle kärtsuga saa `kiski läbiHan; aga sie on üks kärts, kui oma `tahtmist ei sua, sis kär-kär-kär kohe nagu kadaka põõsasSim || torm oli igavene kärtsEmmVrdkärtsäü 2.ukäre, intensiivne a.(eredast värvist) Ma tahas omale `neukest kärtsrohelest `kampsuniHan; miu meelest on si `irmus kärts punane Saa; Kärtskollane - - kui `äśti krapsakas ele väŕv on Jürb.(saunaleilist) keres oĺli kõvasti `köetud, tuĺli `äśti `kärtsu `lõunu Saa Vrdkärtsakas2