kärtsakas2kärtsa|kasJämKhkKärKaaMuhKseHää, ḱärtsa|kass San, `kärtsä|kasLüg, g -ka 1. a.äge, äkiline; kärsitu `kärtsäkas, kie äkkine vihastammaLüg; on suur kärtsakas mees, kis vali on teiste sias, valju sönagaKhk; kärtsakas inime oo tige ja vihaneKse; ää ḱärtsakass ole Sanb.energiline, särtsakas See oli eieti kena kärtsakas pilliluguKaa 2.käre,terav on äga täna oomiku kärtsakas külm, `kange külmKhk Vrdkärsakas2, kärts2