käristus käristu|sIisRVaiTõsTorKosJMdVJgSimIisHls, -u|ss Puh, g -se 1.kära tekitajaa.käristi – IisRSimb.kergesti ägestuv inimene [ta] Alati nisuke käristus old, kõik `tiavad, paremb teist mitte erutada IisR Vrdkäristis 2.käratsemine, lärm; sõim Oh misukene käristus, kui akkas, `jusku erilane oleks `torkand IisR; mis käristus se `ühte`puhku oo Tõs; pole `enne tema suust niessukest käristust `kuulda old VJg; `taplesid nii et käristus õli `kuulda Iis 3.kärisemine, kärin jaare lõngad `argnesid käristusega Kos; ärä rebi, ma ei taha toda käristust kullelda Puh