käristiskäris|tis MärRapVMr, -tesKulHää(g -tse) HaJäPltPil, g -tise, -tese 1. a.käristi käristis pannasse kapsastesse, et mut́id `kapsud ää ei ajaMär; Ku seda käristest ümmer ajanu, siś olnu mailma mürin, siś obused `ju̬u̬snu `jälle `i̬i̬malHää; käristes on tuule`veśki `moodi, sees ja `küĺgis aśsad, mis kärisevadNis; metsavahid tegid käristesi; jänekse `aajatel oli ennemalt käristesedJMdb.kangaspuude osa – KeiKuuK 2.(inimesest) a.karjuja (laps); riidleja laps, kui ta `lõugab on õete kui va käristesNis; vana Mari on küll üks käristes, aga ega tema mud́u `ummes ei käristaJuu; on ike üks käristesPltb.töörabaja Selle käristisega ma küll `töötada ei jõuaHan Vrdkäristi1, käristus