[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kärin1 kärin g -a Hlj VNg IisR eP Trv, -ä Kuu Lüg Vai(n kärinä) Juu Kod KJn TLä, -e Hls Krk; kärrin (-ŕr-) g -a, -e San, kärinä Puh Nõo Kam V
1. deskr a. (helist) lärm, ragin, mürin; kisa tulid kohe kärin taga (ruttu ja lärmakalt) `sisse Hlj; ku `lendur madalald `lähto siis kärinä ei `kuulu Vai; laps `ärkab üless, kärin lärin‿o `lahti (hakkab nutma) Muh; `autud `sõitad mürin ja kärin taga Mih; kui `kanga otsast rõõvast käristse, siss on kärin Saa; kadakas teeb suurt kärinad kui ta põleb Juu; läḱsid `riidu, nii et kärin taga Iis; peeretas et kärin taga Plt; ma `tuĺlin koa selle kärinä `piäle `siiä, mis te siin käratsete KJn; ratta röögive kui üit́s kärin Hls; küll o irmuss si̬i̬ kirin kärin, kisentev ja röögive Krk; väegä kräuhka `tütrik, `ütleb `vasta nigu kärin Ran; lavva vu̬u̬r tullu nigu kärrin ja mürrin Kam; mia tu̬u̬ käŕrin sääl om, hainamasina käŕrin vai Har; kõ̭nõlass ku kärrin Vas; kärinaga 1. kärinal Va tige naine, `kargab kärinaga mehe `kallale IisR; miul - - om serände käre eli tulep kurgupõhjast nigu kärinäga; kõjo tohikidega om ää tuld läedätä, nigu tikuga `suskat, nii lähäp palama nigu kärinäga Nõo; kirrinä ja kärrinege lätsive `mü̬ü̬da San 2. hooga, rutuga Esimese kärinaga `tuldi `meitele Jäm; Ää aja oost mette söhukse kärinaga sii mätaste sehes Kaa; nüid ma aasin suure kärinaga talle `otsa Juu || riid, tüli riid tulab ka söna sönast, viimati läks suur kärin `lahti Jäm; kui `kossegi kärinät `olli, Mari `olli iks tule`läitäjä Nõo || urin, lõrin siis on seda kärinad, üks (kutsikas) ühe tuttis `kinni, teine teise Lih; kas koerad purelevad, siäl üks kärin õli Kod
2. käristi – Vig Pä obuste kärin Var; taat tegi lastele vanaste ikke kärina `mängmeseks Tõs; kärinaga irmutati obusid. see oli pulgadest `tehtud ja `piske vänt oli ka et `äśti lärises kui `ümmer `aeti Aud
3. fig a, s kärisev; lärmakas (inimene), viriseja (laps) kärin inime mis `liiga palju `teissi taga räägib; üks va karjus laps, kisab nii `kangesti paĺlas igavene kärin Khk; On üks va lapse kärin, et ta magaks; see o nii kärin laps Pöi; mõnel o kole kärin ial, madal ja käriseja Lai Vrd kärinik
Vrd käristi1
1. deskr a. (helist) lärm, ragin, mürin; kisa tulid kohe kärin taga (ruttu ja lärmakalt) `sisse Hlj; ku `lendur madalald `lähto siis kärinä ei `kuulu Vai; laps `ärkab üless, kärin lärin‿o `lahti (hakkab nutma) Muh; `autud `sõitad mürin ja kärin taga Mih; kui `kanga otsast rõõvast käristse, siss on kärin Saa; kadakas teeb suurt kärinad kui ta põleb Juu; läḱsid `riidu, nii et kärin taga Iis; peeretas et kärin taga Plt; ma `tuĺlin koa selle kärinä `piäle `siiä, mis te siin käratsete KJn; ratta röögive kui üit́s kärin Hls; küll o irmuss si̬i̬ kirin kärin, kisentev ja röögive Krk; väegä kräuhka `tütrik, `ütleb `vasta nigu kärin Ran; lavva vu̬u̬r tullu nigu kärrin ja mürrin Kam; mia tu̬u̬ käŕrin sääl om, hainamasina käŕrin vai Har; kõ̭nõlass ku kärrin Vas; kärinaga 1. kärinal Va tige naine, `kargab kärinaga mehe `kallale IisR; miul - - om serände käre eli tulep kurgupõhjast nigu kärinäga; kõjo tohikidega om ää tuld läedätä, nigu tikuga `suskat, nii lähäp palama nigu kärinäga Nõo; kirrinä ja kärrinege lätsive `mü̬ü̬da San 2. hooga, rutuga Esimese kärinaga `tuldi `meitele Jäm; Ää aja oost mette söhukse kärinaga sii mätaste sehes Kaa; nüid ma aasin suure kärinaga talle `otsa Juu || riid, tüli riid tulab ka söna sönast, viimati läks suur kärin `lahti Jäm; kui `kossegi kärinät `olli, Mari `olli iks tule`läitäjä Nõo || urin, lõrin siis on seda kärinad, üks (kutsikas) ühe tuttis `kinni, teine teise Lih; kas koerad purelevad, siäl üks kärin õli Kod
2. käristi – Vig Pä obuste kärin Var; taat tegi lastele vanaste ikke kärina `mängmeseks Tõs; kärinaga irmutati obusid. see oli pulgadest `tehtud ja `piske vänt oli ka et `äśti lärises kui `ümmer `aeti Aud
3. fig a, s kärisev; lärmakas (inimene), viriseja (laps) kärin inime mis `liiga palju `teissi taga räägib; üks va karjus laps, kisab nii `kangesti paĺlas igavene kärin Khk; On üks va lapse kärin, et ta magaks; see o nii kärin laps Pöi; mõnel o kole kärin ial, madal ja käriseja Lai Vrd kärinik
Vrd käristi1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|