käpulinekäpu|lineRapKosM, -le|ne JuuJMdKJn, g -se käppadega varustatud; haraline, käpataoline (muster, kiri) käpuline ang oli neĺla arugaKos; udrats on käpulene ja püiäb kaluKJn; käpuline kiri [kindal] Trv; sisaśk om käpuline, neĺlä käpäge; käpulise `nõste - - `jämme juśt nagu nagla, ni̬i̬ om ku kassi käpäKrkVrdkäpaline, käpiline