käpalinekäpali|neMusKaaMar(käpä-) MihTõsPärHääVJgHls, -le|neSa/käba- Pha/ HanAudPJg, käpäli|neKrkRan, -le|neTõsPJg, g -se; käpälõniKrl; ppl käpäli|dsiHar, -tsiKrl (sag liitsõna põhisõnana) 1.kontvõõras käpalised `vahtisid üle värava - - vahel tulid `sisse - - jöid ning `maksid `kinni kes mees oliMus; Käpalised vidasid reedlaudile ja `topsid `korstnad `ummeMih; käpalesed oo need, kis ilma `kutsumata `pulma tulavadPJgVrdkäpakas, käpalane, käpamees, käppaja 2.(muster) rät́te `koeti pilulisi varrasteg ja käpälisiKrkVrdkäpuline 3.kihluja [noored] Olid louba käpal köin, teisi käpalesi oli koa olnHan Vrdkäpiline