[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

känts känts (-ń-) g kän(t)s|i S Ris Nis KJn Krk(kändsi), -u u Khk Pha Phl, spor L(-o Mar), Juu Kos Jür Kad VJg IPõ Kod(-ä); n, g `känts|u, -o, -ü Vai
1. (suur) tükk, käntsakas pappi `andas `köstrille viel üvä `käntsü liha Vai; suur leva käńts kää Khk; seebi käntsid olid `kainus Kär; [turvast] Vissati aga käńts aavalt `ahju; `Õhta `anti veel kannikas `leiba ja käńts liha `kainlu, söö teise päeva läbi veel Pöi; mamma `saatis suured või käntsid levaga Muh; `minta `karja, leigada leva küljest tükk ära, [see on] karja känts Emm; küll tema vöis `süia maged vöid, keeras käntsu `püuse ja söi ära Phl; suured sialiha ja `lambaliha käntsud Lih; `murtsin ühe känsu `leiba Juu; üks suur känts liha VJg; ära `lõika nõnna suurt `käntsä Kod || fig Sai känsi `kainlu ja läks (tüdruk leidis endale poisi) Pöi Vrd käntsakas1
2. (vana) vormitu, kasutu ese või olend; konts mis sa vana känts oled (inimesest) Tor; vana luua känts; jäi üks seebitüki känts järele Juu; [rätik] nigu va känts poriga koos, ära `kuivand Lai; `väike `ku̬u̬rme käńts Krk
3. käntsti Äkist oo einakoorm känts kummuli Kaa; Pisike roag jähi jala ede, käńts maha, `sõuke on see vana inimese asi Pöi Vrd käntsati