känt1känt g känd|uVll/g -tu/ JaaPöi, -iRei 1.känd raiu puu maha, jääb känt järeleVll; `paljad kivid ja kändud, kruusi maa; ma ole kadaka `käntusi küll käristand; kändud mädanevad ääJaa || kaigas, halg mine `korja puu `käntisi; Tuka mullik tuli mei `oue, ma `viskasi kändiga; Törvase kändid olid lodja sees, senega näidedi tuld, üüti toosel käimiseksReiVrdkant1 2.figvanainimene vanad käntudVll; Äi tea mis inimene käkastab, omal pole kedagi, üks vana käntPöi || kuda känt ees, nõnda võsa `järgi koa (nagu vanemad ees, nii lapsed järel) Pöi Vrdkänd1