[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

känd1 känd g kännu hv, u Ans Mus Jaa, Muh Emm L(ke- Mar) K, `kännu u Jõe Lüg IisR; `kändu VNg
1. puukänd `tõrvaga `kännud, neist tuli must tõrv Lüg; me lähme `kända käristama Muh; `jooksva eli `aetakse mädand männa kännost Kul; täma (koskel) muneb kännude `sisse Var; `kuibi `kände tembeldab Vän; koorivad kännu ää, et uśsid koore vahele ei saa Tor; kännud said `viatud viina vabrikusse HMd; `kändusi on `raske `lõhkuda Kos; mäńni `kända `pantasse põlema MMg || (roo) tüügas känd vöib nii pikk `olla, siiss roog on ea, aga teed sa `söukse [kõrge] kännu, siis on öhugene kord (rookatus jääb liiga õhuke) Ans Vrd kand2, känt1
2. fig a. (üksik) vanainimene vanad kännud kaduvad ja pole sii εnam kedagid Mus; ma ole üks vana känd Muh; elad nagu üks va känd üksi Mar; Vanad inimesed oo nagu vettin kännud, ei neid taha `kiski Han; sa oled üks va vana känd koa Ris; päris `terves `siukest vana `kändu ei ti̬i̬ `ki̬i̬gi änam SJn || kalk, kaastundeta kõba nagu va känd, tema küĺlest ei tule tükki ää, `niuke ihnus kõba inime Juu b. (esi)vanem; suguvõsa `kuida `kändu ies, `ninda vesu taga VNg; kudas kennud, nõnna võsud Mar; nönna kudas känd `ieli, nönna vösa järel koa Ris; kuidas känd, nõnna võsu, kuidas lind, nõnna laul; me oleme ühest kännust `kasvand, oleme kõik ühe kännu võsud Juu; käbi ei kuku kännust `kaugelle JõeK; kuda känd, nõnna võsu VMr
3. suur tükk, käntsakas suured mustad suitsuliha kännud olid `kausside sees Rid Vrd kändam, käntsak