käiutamakäiu|tamaKhk, keiu- KhkKaa, köiu-Muh 1.kõnnitama, käia laskma; talutama siis käiass käiutamas obust, joosetamas; kui `söitust εε `tuldi, siis keiudadi oost; kui ühekora ruunati, siis `keidi ikka obust keiutamasKhk; `pissid `lapsi köiutatse, kui ta akkab `jalga `võtmaMuh 2.hvkäivitama, käima panema keiutas tühjalt masinad; mis sa keiudad seda okki siiKhk 3.kääritama, käärida laskma keiuda ölut uuesti, `ingand maik `juures; taherberi on nda kut ölut, seda keiudasseKhkVrdkeiatama Vrdkäitama