käitama`käit|ama JõhJämVllMärHääSaasporK, Trm, -ämäJuuKodKJn, -ämeKrk; `keitamaKhkMarTor; `köitamaVigKseHanPäLo; `käüt|emeKrkSan, -äm(m)äKuuHarRõu; `ḱäutamaSe 1.kõnnitama; talutama pisist last `keitasse, kut ta‿p seisa ise veel `jalgulKhk; `keitab `peale tät käe`kõrbasMar; oost `käitakse, kui sõidust tuleb või sööb `paĺlo kedagi `aśjaMär; `lihma `köitatse koa, kui ta täis ajab sehestMih; teesed lapsed `köitavad et, lapselsiis `julgem `astuda ooAud; palavad obust `käitadi, et jalad `kanges ei jää Saa; läks obust `käitama, noor obu veel Juu; kui veikelaps on tulemas, siis `käiteta ema, üle tua ehk kus tahesVJg; karjapoiśs ü̬ü̬ läbi `käitäs puĺlikessKod; ku obesel muna är lõigats, siss `käidets, siss piäp `käitäm obest, tasa `laskme `kõndi; märä lastass karate, siis pääleselle `käüdets, et ta‿i saa seemelt `vällä visateKrk; `käüdäʔ obõst edesi tagasi, ta om är `sõitunu kõvastõ; Ku˽hopõn om `värsket `haina paĺlusaanuʔ, siss piat hobõst `käütämäHar; võtõtass käśsipite kinni, `ḱäutõdass, siss opatass `ḱäuma [last] Se; noorikut käitamapulmakomme noorik `viiti karja`lauta, sinna ta visaśs suka, siss `viiti lätte `vi̬i̬re, sinna ta visaśs `ü̬ü̬kse, siss `viiti ta sigade `lauta, sinna ta visaśs `kinda, igasse kottel pidi ta `valge paneme - - si̬i̬ `olli [nooriku] `käütämineKrk 2.(masinat) käivitama, käima panema – KuuHan 3.kääritama, käärida laskma mina täta (õlut) ei `köitandVig; õlut suab ikka `käitudJMd; kraadi järel sai `käitada [õlut] JJn; õlle `käitamese tõŕssPltVrdkeiatama Vrdkäiutama