[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

käim käim g käi|ma, käe|ma eP, -mä Saa Juu Kod KJn, hv Krk Nõo Võn, `käi|ma Jõe VNg IisR, -mä Lüg Vai; keim g keima spor Sa Lä, Tor; köim g köima Muh Vig Kse Han Mih; käüm g käümä Khn(käö-) hv Krl Vas, `käümä Kuu
1. käimine, kõndimine; teekond nönda vigane isi oli, es saa käimaga kuidagid `öigeks Jäm; vötan selle [kepi] käima abiks Kaa; mo käimad `käidud `nüitsel ajal Vll; repi tuhvid olid `õõneks kulund käimaga Pöi; see oo `loomade köema tänav Muh; Mihel pole käimaks aega, muud kut laseb sankida (sörgib) Emm; `palja jalu käimaga äi saa läbi Phl; nahk ravvad olid `raskemad keima `juures, padinad olid `kergemad; päterdab mud́u, ei saa `õiget `keima `keidud Mar; `purjus inimene ei saa köimaga `õigest, nöögerdab aga Han; selle [kaugel] köimaga võtab lehmadel piima koa ää Mih; nüüd ond käümäd `käüdüd, na vana juba Khn; jalad nõnna vaevased selle käimaga JõeK || käimisviis, kõnnak see nii pitkalise keimaga Khk; `uhke inimene, tipib oma käimaga Vll; seo `söukse `jutsis keimaga inimene Jaa; ta keib na `laia `keima Mar; `raske ja töńsi jalaga ja `ihnsa käemaga [inimene] Mär; kähk `keima, õdusa käimaga PJg; nisukest inimest annab `otsida, nii `lahke käimaga Ris; `väikse käimaga obune, laseb kõik se tie `sörki Hag; mõni teeb seda `käima nõnna `liipadi `loapadi Juu; jõuab paelu, ia käemaga obune JMd
2. liikumine a. kulgemine kui ma uksest lähe, ta (põrsas) tunneb mo ukse käima ära Vll; kuu ja `päikese keimad (liikumistee) LNg; Ruhnu meestel nüüd käim jäi vähämaks Rid; [sooja ilmaga on] uśsi käima aeg Ris b. (mehhanismi) töötamine `järgmise `ümber käima aeal ratas jooseb `puhta koha peal Vll; kell jääb oma käimaga taa (taha) Rei; kaks `polti oli [kellal], teene oli köema jaos, teene oli lööma jaos Mih
3. teat kohas käimine; asjatoimetus `Huomikused merell `käümäd Kuu; einamaa kεima `lähker Mus; [onni] `Öhte `küĺge `jääti `sisse keima koht; `lambas käima kord Kaa; Lodi on `söuke pisike laia pöhjaga `poadi `moodi merel keima asi Jaa; siis o sest köimast midagi kasu koa Muh; Lehmaga pulli juures käima eest pidi kaks pulli pεεva tegema; Jöhvigul käimaga vetsimi jälad täis (jalad said märjaks) Emm; Sõrm`kindad `oĺlid ikki `valged ku pisu, kirikus käima kinnasteks `oiti Hää; poe käimaga on ull, `oota ja paśsi seda `kaupa HMd; pidul käim väsitas poisi nõnna ää, et `põõnab ikke veel Juu; käima peal(e) 1. reisil(e), kodunt välja(s) kaks nädalid keima pεεl olnd, pole koju saand Khk; mehed on käima pial Rei; ma olen nüid korra käima peal, eks ma lähä `sõnna koa siis Mär; on väĺjas käema pial Trm; kui kord juba käima `piale saad, siis mutku sõida Pil || fig (siia-sinna lükatav) `nuores `põlves akkasid üks`ühte lükkämä, [öeldi] sie on `käimä pääl Lüg 2. rase `Lieno on jo `käimä pääl Vai; Kui naine oli käima pääl, äi tohtind - - kedagit parastada Khk; sai keima `pεεle Mus; Mitu `aastad mehkeldas poistega, nüid oo köima pial saan Han; käema `piale `saama, see jo `piibli sõna ikke PJg; sie saan käema pial Ris; `tohter `vaatas tämä läbi ja `ütles et sa õled käimä piäl Kod; Temäl naene om jälle käemä pääl Nõo; käümä pääle `saatma (rasestama) Vas
4. a. käärimisprotsess töömes, mis ölle kihast ala jääb, paks `valge juuk, käim on ta ära `klaarind Jäm; kui tal (õllel) kena käim oli, oh siis olid suured `körged laasid pεεl; möned panavad umalad keima `sisse Khk; `viimaks kui nad oma köema jao köin, siis pannasse [õlu] nõude `sisse Muh; õlut lähäb käemaga nii `seita pärmiga, et sünni mette `kuśkile Mär; õlle käema nõu Kei b. (õlle)pärm käim `sisse [õllele] Jäm; `virdele `pandi `keima `sisse Krj c. (õlle)vaht öllel keim pεεl; viha `ümber `keerti ölle `keima ning see kuivadati εε, see ajas teisekora ölle `jälle `keima Khk; õllel suur keim peal, sest soab `kange õlut Pöi; köim oo õlle piäl Vig
Vrd käik
5. hrl pl a. jalg Käimad akkavad alt `otsa `soama, muidu kõmbiks ikka veel; Teine käim on puru `kange Pöi; Inimene on kiire käimadega; Kis `seuke alb `surnu `oĺli, [öeldi] rui tal käimad oki`nööridega `kińni, sis ei saa kodu`käijaks `tulla. Vanad kulunud okinöörid pidid olema neid `käimasi siduda Hää b. jalanõu Ma tee eesele uied keimad Kaa; Ma pane omal käimad jälga Emm