käimkäim g käi|ma, käe|maeP, -mä SaaJuuKodKJn, hvKrkNõoVõn, `käi|maJõeVNgIisR, -mäLügVai; keim g keimasporSaLä, Tor; köim g köimaMuhVigKseHanMih; käüm g käümäKhn(käö-) hvKrlVas, `käümäKuu 1.käimine, kõndimine; teekond nönda vigane isi oli, es saa käimaga kuidagid `öigeksJäm; vötan selle [kepi] käima abiks Kaa; mo käimad `käidud `nüitsel ajalVll; repi tuhvid olid `õõneks kulund käimagaPöi; see oo `loomade köema tänavMuh; Mihel pole käimaks aega, muud kut laseb sankida (sörgib) Emm; `palja jalu käimaga äi saa läbiPhl; nahk ravvad olid `raskemad keima `juures, padinad olid `kergemad; päterdab mud́u, ei saa `õiget `keima `keidudMar; `purjus inimene ei saa köimaga `õigest, nöögerdab agaHan; selle [kaugel] köimaga võtab lehmadel piima koa ääMih; nüüd ond käümäd `käüdüd, na vana jubaKhn; jalad nõnna vaevased sellekäimagaJõeK || käimisviis, kõnnak see nii pitkalise keimagaKhk; `uhke inimene, tipib oma käimagaVll; seo `söukse `jutsis keimaga inimeneJaa; ta keib na `laia `keimaMar; `raske ja töńsi jalaga ja `ihnsa käemaga [inimene] Mär; kähk `keima, õdusa käimagaPJg; nisukest inimest annab `otsida, nii `lahke käimagaRis; `väikse käimaga obune, laseb kõik se tie `sörki Hag; mõni teeb seda `käima nõnna `liipadi `loapadiJuu; jõuab paelu, ia käemaga obuneJMd 2.liikumine a.kulgemine kui ma uksest lähe, ta (põrsas) tunneb moukse käima äraVll; kuu ja `päikese keimad (liikumistee) LNg; Ruhnu meestel nüüd käim jäi vähämaks Rid; [sooja ilmaga on] uśsi käima aegRisb.(mehhanismi) töötamine `järgmise `ümber käima aeal ratas jooseb `puhta koha pealVll; kell jääb oma käimaga taa (taha) Rei; kaks `polti oli [kellal], teene oli köema jaos, teene oli lööma jaosMih 3.teat kohas käimine; asjatoimetus `Huomikused merell `käümädKuu; einamaa kεima `lähkerMus; [onni] `Öhte `küĺge `jääti `sisse keima koht; `lambas käima kordKaa; Lodi on `söuke pisike laia pöhjaga `poadi `moodi merel keima asi Jaa; siis o sest köimast midagi kasu koa Muh; Lehmaga pulli juures käima eest pidi kaks pulli pεεva tegema; Jöhvigul käimaga vetsimi jäladtäis (jalad said märjaks) Emm; Sõrm`kindad `oĺlid ikki `valged ku pisu, kirikus käimakinnasteks `oitiHää; poe käimaga on ull, `oota ja paśsi seda `kaupaHMd; pidul käim väsitas poisi nõnna ää, et `põõnab ikke veelJuu; käima peal(e) 1. reisil(e), kodunt välja(s) kaks nädalid keima pεεl olnd, pole koju saandKhk; mehed on käima pialRei; ma olen nüid korra käima peal, eks ma lähä `sõnna koa siisMär; on väĺjas käema pialTrm; kui kord juba käima `piale saad, siis mutku sõidaPil || fig(siia-sinna lükatav) `nuores `põlves akkasid üks`ühte lükkämä, [öeldi] sie on `käimä pääl Lüg 2. rase `Lieno on jo `käimä päälVai; Kui naine oli käima pääl, äi tohtind - - kedagit parastadaKhk; sai keima `pεεleMus; Mitu `aastad mehkeldas poistega, nüid oo köima pial saanHan; käema `piale `saama, see jo `piibli sõna ikkePJg; sie saankäema pialRis; `tohter `vaatas tämä läbi ja `ütles et sa õled käimä piälKod; Temäl naene om jälle käemä päälNõo; käümä pääle `saatma (rasestama) Vas 4. a.käärimisprotsess töömes, mis ölle kihast ala jääb, paks `valge juuk, käim on ta ära `klaarind Jäm; kui tal (õllel) kena käim oli, oh siisolid suured `körged laasid pεεl; möned panavad umalad keima `sisseKhk; `viimaks kui nadoma köema jao köin, siis pannasse [õlu] nõude `sisseMuh; õlut lähäb käemaga nii `seita pärmiga, et sünni mette `kuśkileMär; õlle käema nõuKeib.(õlle)pärm käim `sisse [õllele] Jäm; `virdele `pandi `keima `sisseKrjc.(õlle)vaht öllel keim pεεl; viha `ümber `keerti ölle `keima ning see kuivadati εε, see ajas teisekora ölle `jälle `keimaKhk; õllel suur keim peal, sest soab `kange õlutPöi; köim oo õllepiäl Vig Vrdkäik 5.hrl pla.jalg Käimad akkavad alt `otsa `soama, muidu kõmbiks ikka veel; Teine käim on puru `kange Pöi; Inimene on kiire käimadega; Kis `seuke alb `surnu `oĺli, [öeldi] rui talkäimad oki`nööridega `kińni, sis ei saa kodu`käijaks `tulla. Vanad kulunud okinöörid pidid olema neid`käimasi sidudaHääb.jalanõu Ma tee eesele uied keimadKaa; Ma pane omal käimad jälgaEmm