[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
käik käik Ris SJn, g käigu spor Sa, Rei Mär Tõs Hää HMd Juu Koe VJg Iis Trm Ksi Plt Trv Krk, `käigu R(n `käiko Vai), käigi KJn Trv, käegu Kos JMd Kod(käägo) KJn Nõo Kam, käegi Kod TLä Kam; kom köegiga Aud; keik g keigu Khk Kse, keegu Tor; käük g käügü Kuu/`k-/ Khn; käüḱ g käügi Hls San V(käügü Vas, käägü Räp; ḱauk g ḱaugi Se)
1. käimine, kõndimine; teekond kui jalad `käiku teid Kuu; sedä `käiko on tänä küll `käidu, `rohkemb ei voi `käiä Vai; Kui [hobune] käegust `tuĺli, siis `pańti riha all vanast kotist tekk piäle KJn; pikk käik ehen Trv; jala valutive suurest käigust Krk; obene jääb käegist väsinuss Ran; mine tast samast taad ti̬i̬d `mü̬ü̬dä - - vanast oĺl ta `kangõ käügi ti̬i̬ Har || käimisviis, kõnnak pitkalise käiguga loom Khk; terase köegiga obu Aud; tüdrukul oo rutulene keik; `kähku keeguga obune Tor; kuigat́s oli kes käis lohakil, vibutas ennast ja kallutas käiguga Plt; om üit́s vana rabask, seast tunnuss joba ta kõnest ja käigust Trv; temäl om `keŕge käüḱ Hls; hiĺlägu käügigaʔ Se
2. liikumine a. kulgemine uued sõidud (rongid) `pańdi `käiku Mär; sabaga tähe käik on nii et sügisese päävä tõõsuss `lõune Kod; `piḱne käü õks umma `käüki Har; Eeśti `aigu ku tu̬u̬ vallaline käük oĺl, sai naid kallo õ̭ks müvväʔ muial kah; ja oĺl arvõstõdu tsõõri `pääle tuńni käägüʔ, tu̬u̬ vari näädäśs `aigu Räpb. (mehhanismi vms) töötamine; (liikumis)hoog ma ole küll juba vana, ei saa `äśti `astu, ku ma aga `käiku saa, lääb asi paremeni Hää; südame käigust või kus tema (arst) `tiadis et `omme surma päe on HMd; masin on käigu pial, käib täie `uoga Kos; uuril ei ole käik ea VJg; siss kui `käimä `panti, kos siss selle käegiga läits karusseĺl nii `kaugele; suur ratass vedäs [koti] käegiga üless Ran || (käigukasti jõuülekandest) `aurik tuli - - ja `tombas vaba `käiku Jõe
3. teat kohas käimine; asjatoimetus siis loppeski se [pidudel] käik `viimast ära, `läksin mehele ja VNg; mool oo paĺlo `käikusi ees veel Mär; `linnas käik; marjul käik Tõs; `permel (peremehel) on paelu `käikusi Hää; see käik läks puha sitaste Saa; puar `käiku tegi `lenna ja asi oli `vaĺmis Juu; tuĺli noorikulle `kośja, see oĺli kõege esimene käik SJn; kui täl tu käik äste läits Ran; es ole tu̬u̬ käik asja peräst Nõo; sa˽`käüte˽`tühjä `käüki ja viidäte˽kaĺlist `aiga San; kuiss sul tä käüḱ lät́s Rõu; om käügi pääl (reisil) Vas
4. läbipääs, kulgemistee Jahu koid tulid jahude `sisse, ajasid `käigud `sisse; tagasi tulemise `käigus `tüötasimma [kaevanduses], `täitäsimma `käiku täis Jõh; Sealt ikka vanasti üks käik on läbi käind, sihest olnd puhas võlvitud Pöi
5. kasutamine, tarvitamine käegi `piäle on `pehmem kui `kinda lõng on loid Kod; saiad ja pät́sikid `tehti ja - - oĺlid ikke siis juba menu aeg ka käegus KJn; tu sõna olli rahva siän käegun Kam
6. a. käärimisprotsess siis akkab [viin] `käimä et vuliseb, nii `kaua kui käib `käigu maha Lüg; õlut akkab `kergest `käima, `eśtiks on veike madal käik Juu; õllel käik sies JMd b. (õlle)pärm pane `käiku kua, ei ta muidu kohuta Koe; õlle sekka pannasse `käiki Ksi c. (õlle)vaht käik on õlle `piale kogund Ksi; õlle vaht on õllekäik Plt
Vrd käim
1. käimine, kõndimine; teekond kui jalad `käiku teid Kuu; sedä `käiko on tänä küll `käidu, `rohkemb ei voi `käiä Vai; Kui [hobune] käegust `tuĺli, siis `pańti riha all vanast kotist tekk piäle KJn; pikk käik ehen Trv; jala valutive suurest käigust Krk; obene jääb käegist väsinuss Ran; mine tast samast taad ti̬i̬d `mü̬ü̬dä - - vanast oĺl ta `kangõ käügi ti̬i̬ Har || käimisviis, kõnnak pitkalise käiguga loom Khk; terase köegiga obu Aud; tüdrukul oo rutulene keik; `kähku keeguga obune Tor; kuigat́s oli kes käis lohakil, vibutas ennast ja kallutas käiguga Plt; om üit́s vana rabask, seast tunnuss joba ta kõnest ja käigust Trv; temäl om `keŕge käüḱ Hls; hiĺlägu käügigaʔ Se
2. liikumine a. kulgemine uued sõidud (rongid) `pańdi `käiku Mär; sabaga tähe käik on nii et sügisese päävä tõõsuss `lõune Kod; `piḱne käü õks umma `käüki Har; Eeśti `aigu ku tu̬u̬ vallaline käük oĺl, sai naid kallo õ̭ks müvväʔ muial kah; ja oĺl arvõstõdu tsõõri `pääle tuńni käägüʔ, tu̬u̬ vari näädäśs `aigu Räpb. (mehhanismi vms) töötamine; (liikumis)hoog ma ole küll juba vana, ei saa `äśti `astu, ku ma aga `käiku saa, lääb asi paremeni Hää; südame käigust või kus tema (arst) `tiadis et `omme surma päe on HMd; masin on käigu pial, käib täie `uoga Kos; uuril ei ole käik ea VJg; siss kui `käimä `panti, kos siss selle käegiga läits karusseĺl nii `kaugele; suur ratass vedäs [koti] käegiga üless Ran || (käigukasti jõuülekandest) `aurik tuli - - ja `tombas vaba `käiku Jõe
3. teat kohas käimine; asjatoimetus siis loppeski se [pidudel] käik `viimast ära, `läksin mehele ja VNg; mool oo paĺlo `käikusi ees veel Mär; `linnas käik; marjul käik Tõs; `permel (peremehel) on paelu `käikusi Hää; see käik läks puha sitaste Saa; puar `käiku tegi `lenna ja asi oli `vaĺmis Juu; tuĺli noorikulle `kośja, see oĺli kõege esimene käik SJn; kui täl tu käik äste läits Ran; es ole tu̬u̬ käik asja peräst Nõo; sa˽`käüte˽`tühjä `käüki ja viidäte˽kaĺlist `aiga San; kuiss sul tä käüḱ lät́s Rõu; om käügi pääl (reisil) Vas
4. läbipääs, kulgemistee Jahu koid tulid jahude `sisse, ajasid `käigud `sisse; tagasi tulemise `käigus `tüötasimma [kaevanduses], `täitäsimma `käiku täis Jõh; Sealt ikka vanasti üks käik on läbi käind, sihest olnd puhas võlvitud Pöi
5. kasutamine, tarvitamine käegi `piäle on `pehmem kui `kinda lõng on loid Kod; saiad ja pät́sikid `tehti ja - - oĺlid ikke siis juba menu aeg ka käegus KJn; tu sõna olli rahva siän käegun Kam
6. a. käärimisprotsess siis akkab [viin] `käimä et vuliseb, nii `kaua kui käib `käigu maha Lüg; õlut akkab `kergest `käima, `eśtiks on veike madal käik Juu; õllel käik sies JMd b. (õlle)pärm pane `käiku kua, ei ta muidu kohuta Koe; õlle sekka pannasse `käiki Ksi c. (õlle)vaht käik on õlle `piale kogund Ksi; õlle vaht on õllekäik Plt
Vrd käim
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|