[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

kaarne `kaar|ne g -se I(-ua-, -oa-) Äks Krk Hel TLä TMr, -nõ g --sõ Nõo Rõu/-nõʔ/ Vas; kaarnõ|ss, -h Se; kaarnes g `kaarne Jäm kaaren mussad `kuarsed kisendäväd, kui õppavad `poegi; vahel lähävad `kuarsed kahekeisi, tiäväd kronk-kronk, `kuarsed one surmalinnud; kaks kuariss lennäsid; `kuarsite pesäd one metsän; muss ja kõhna ku `kuarne Kod; `kaarne kronksutab Äks; kait́s `kaarnet `kakleve tõine tõisspu̬u̬l mäge, ijal ei saa kokku = silmad Krk; sedä `siĺmä, mis oma essa irvitess - - `piäve `kaarne jõ̭õ̭ veeren `vällä `kiskma Hel; Nüid om kõik nigu verikaarse täl sällän Nõo; kui `kaarnõ˽käü, sis surma sõna kah käehn Rõu; kaarnõss om kogoni must a varõss om esiʔ haheb; kaarnõh, noid `tsirka kui näet `koh́ki `vihklõsõ ütstõõsõgaʔ `taiva pääl, siss määnegi üle`kohtu surm `koh́ki saa; liha`võõtõ suurõneläpäävä ja suurõ`ri̬i̬di, siss ommaki nimä `riśtiʔ `kaarnõl jo puäʔ, vähä õ̭ks saa kaaŕnit, hakkõ saa õ̭ks inääb Se

-kaarne Ls tule|kaarne, tuli|kaarne

-karne Ls tulikarne

-keerne -`keer|ne Juu Pai Plt, -`ki̬i̬r|ne Saa Juu, g -se keermeline kolme `keerne lõng on kõige kõvem Juu; siis akati kahe `keerseks ehk kolme `keerseks tegema; kolme `keerne oli se paras köis Pai; oli kolme keerist kah (niiti); ma pian kolme `keerse [niidi] tegema Plt
*keerondõllõma keerlema, laperdama Rüvvi `käüse - - tü̬ü̬ man `veiga tuulõga keerondõlliva i̬i̬h, siss köüdetevvä‿sälä `taadõ `sõlmõ Se

-koorne Ls ala|koorne, era|koorne, rästi|koorne, sada|koorne

korne korne tasane maa (heinamaa või põld) Aud

korne → kordne

kõrne1 kõrne g `kõrne Lai Hel TLä; pl `kõrned IisR Koe I Ksi Plt KJn TMr, `kõrne Trv Krk Ran Ote, `kõrnõʔ Har Se alusvili, kõlu, kest `kõrned on peenikesed terad, `kerged, mis tuul `kaugemale veeb Trm; `kõrnid saab sõõlutata; `kõrned on alvemad teräd, `antse obestele `õhta Kod; ua `kõrne viiass `lauta sitasse, kõva ku puu koore; `erne `kõrne, mis ni̬i̬ pikepe, `kõlka i̬i̬st, looma tahave neid; ristikeinäl om ka `kõrne Krk; oless ta mulle `onte ilusit `ernit toonu, om vana `kõrnit toonu Nõo; `kõrnõ omma nu̬u̬ mis saŕa päle jääss, jämehepä aganit Se || fig (kõhn, kidur olend) latse nigu `kõrne, kõhna; väikse `põrsa, väegä viĺetsä, om kah serätse `kõrne `taolise, nigu `kõrne Ran; [laps] saesap nigu kõrne, edesi ta‿i lähä mitte sugukina Puh Vrd kõrnik2

kõrne2 kõrne Puh Nõo Ote, kõrnes Vän Juu Ote, g `kõrne; n, g kõrne Saa SJn Kam; kõrnõ g `kõrnõ Ote San V; körnes g `körne Pöi; pl `kõrned Kod SJn TMr, `kõrne Hel T(-õ Ran), `kõrnõʔ V
1. hrl pl rasva, peki sulatamisel järelejääv lihatükike, rasvavind kui `rasva sulatse, siis need mis `järgi jäävad, need on kõrned Saa; rasva `kõrnõd, nu̬u̬ `panti söögi `sisse Ran; nemä rasva `kõrnist teevä serätsit kräämukesi ehk krõbinit Puh; nii vägev sia liha om, et kui panni `pääle küd́sämä panet, siss jäävä paĺt `kõrne ja rasu Nõo; tsiga vai lammass tapõti, siss kõrutõdi `leibä rasva kõrnõtõga Ote; soladi lappõ ärʔ, sai väke ja `kõŕniid Urv; Ku sisemist `rasva sulatõdi, siss `saiõ `kõrnõid Har; `Kõrnilõ `siäti vi̬i̬l `su̬u̬la ja˽sibulit `sisse ja nu̬u̬ʔ oĺli hüä˽süvväʔ; `kõŕnidegaʔ keedet ru̬u̬g Rõu; saa hää voŕst ku `kõrnõt om kah sekka `suurmõlõ `pantuʔ Räp; rasva sulatat ärʔ, s‿jäävä `kõrnõ `perrä, nu̬u̬ sula ai inäp Se; rasva valat är `ussõ, jääseʔ `kõrnõʔ Lut Vrd kõrnik3
2. põhja kõrbenud toidukiht, pajakaabe kui `kapsta ärä `kõrbese, jääp kah kõrne `põhja; pudru kõrne, ärä kõrvenu kõrne jääp sinnä paa `põhja Kam; `kartuli pudro `kõrnõʔ umma˽hääʔ Plv; nu̬u̬ʔ omaʔ `kõrnõʔ paa küleh́ Räp || krõbe lihä nii eä ja kõrnes, kui ta `eästi on `küpsend Juu; kõrne kardulad on `seaksed rasvaga panni peal küpsetud SJn Vrd kõrnets

käärne `käärne koorekirn – Lei Vrd kärn2