kordne`kordneNaiJõe; `kor(d)ne g `kortseSaHiLKLai, `kordseRidHääHagJuuKsi; `kor(d)nõKhn; `kor|ne g -seMuh; `kõrd|ne g -se I(`kõrne; g `kõr(t)seKod) T(-nõ g -sõRan); `kõrdneTrv, g `kõrtseHls; `kõrdnõPlv (sag liitsõnades) 1. teat arv kordi esinev või suurem kolme `kordne `keimine, piaks ühe korraga läbi `saama, siis oleks εε oladKhk; ea mua kannab saja`kortse viĺjaVJg; maksad kolme `kõrse inna Kod; `mitme `kõrdne `käümineHls 2. kõrvuti või ülestikku kordadest koosnev; kihiline; keeline nee kaevigud olid keik neĺja viie `kortsete `palkidega laed `tehtudAns; `mitme `kordne see vatuga tall sul onKhk; noka kusid o kolme `korsed, misega lesta`noota `väetse Muh; `mütme `korne jääRei; kolmekordist `lõnga sai vahel `kampsunis `tehtudAud; kolme `kortsest viel `tehti, vat sie oli kõva niie niit VMr; kõrd ~ `kõrdne katus(„pikkadest pakkudest katus kirikul“); puale `uassane poośike, sada`kõrne kasuk seĺjän = kapsapea Kod; kahe või kolme `korne riieLai; `saapa `nõelumeseks oli kolme `korne niit́ Plt; ummeldass `mitma`kõrdne rõivass Puh; abar om kolme `kõrdne võrkOte 3. korruseline kolme `kortsed majadKhk; `Linnas oo pailu `mitme`kortsid majasidHan; aga sial koolimaeas oli mitu tuhat meest koos ja kolme `kortsed naridPlt; minä ei ole näind viie`kortsed majaKJn; magamese ase `oĺli kolme `kordne Vil; `veśke om kolme `kõrdneRan; täl `olli kaits `mitma `kõrdset maja liinanNõo Vrdkordane, korrane, kõrdene, kõrdine