kordane`korda|nehvKuuHljKuuK, `kõrda|neLügJõh, `kerda|neJõeKuuHljVNgVai, g -se; `kõrdanõ g kõrradsõHar (sag liitsõnades) 1. teat arv kordi suurem `verkusi ei või jo `märja peranda `piale `panna, `vergud mädänevad ärä, siis aga tie `mitme`kerdast tüödJõe 2. kõrvuti või ülestikku kordadest koosnev, kihiline; keeline pani `jäässe nii `este [mere] ja kui siis `jälle vesi `suureks tous ja siis `külmäs `jälle kovast, siis tegi, pani `kerdaseks - - vesi oli siel kahe jää vahelKuu; `niie `niiti sai `ketrada ja siis sai `kierada kahe`kerdasest ja `kolme`kerdasestVNg; abar on `kolme `kerdaneVai; üits lehmämagu om `kõrdanõ - - nigu raamatu leheʔHar 3. korruseline tegi omale `suure `moisa, `mitme `kerdase `moisa `meile `siie VNg; `nelja `kõrdane ehk `kolme `kõrdane majaLüg Vrdkordne