kuulmatu`kuulmatuVNgKaaKäiTrm, g -ma Hää; `kuulema|duKuu, -ttu g -maLüg(`kuula-) 1. vähese kuulmisega; kurt Küll o paha igä `olla `kuulemadu, ei saa `toiste judust suurd `arvu midägiKuu; ma ole tänavu kevadi nii `kuulmatumaks jäänud etHääVrdkuulemattune, kuuletu 2. sõnakuulmatu õled `õige `kuulemattu poiss, et `kuule `ühtä [sõna] Lüg; Ää olg seike kuulmatu ning sańt poissKaa; Vaada mis ta kuulmatu teebKäi Vrdkuulmata