kuulmata`kuulma|ta, -tta VNgIisReP, -daPuhNõoKamOteUrv/-daʔ/; `kuulemattaLüg 1. vähese kuulmisega; kurt üks `kuulmatta `tütruk - - sie ei ole kuuldVNg; Jäi `kuulmatast IisR; `kuulmata meesKhk; möni jähi `kuulmata, möni jähi pümeks (sarlakitest) Krj; Ega ta kurttumm äi ole, ta on ainult kuulmataPha; see va `kuulmata körvPhl; Nüid ma olen kuulmataks jäändTõs; ei selle tuadiga sua kedägist `reäkida, see nii `kuulmataJuu; `mõtlevad, et üks `kuulmata vanamoor, mis sie tiabJJn; särlad oli ikke `raske `aigus, sie ikke tegi `kuulmatast pailu inimeisiVMr; `kuulmata inime, tä madalass (tasast häält) ei kuuleKod; ega ma `kuulmata ei ole, aga peenike `kuulmene on ära Plt; mõni `kuulmada vanal kuul ei kuule, a noorel kuul kuulebNõo; toda kes `oĺli `kuulmada, toda ma `näie kui ta `oĺli jo vana mi̬i̬sKamVrdkuuldmada, kuulmalda, kuulmatane 2. sõnakuulmatu üks vastane `kuulmata lapsKhk; oh sa `kuulmata laps, taha oma vanama sõna kuulda metteMuh; mõned lapsed on nii `kuulmataRid; kui sa `kuulmata oled, siis soab sigade `lauta `viidud sendNis; pane kus `tahtes, üks `kuulmata loom Juu; poiss oli `kuulmata ja sai karvustadaKos; ta sääne `kuulmada˽latsõ tüḱkUrv || `kuulematta pukk (tuim taipamatu inimene) LügVrdkullemede, kuuldmada, kuulmatane 3.adv ennekuulmatult, tohutult, väga Noh see mis ta selle eest tahab oo kuulmata pailuPha; jää oli `kuulmata paks ja tugevVll; `Öhta lähvad [töölt] ää `jälle, pää (päev) `kuulmata `körges allesPöi; naisperet oli `kuulmata `paljuEmm; jõgi oo kuulmata `kaugelVarVrdkuulmatult 4.a ennekuulmatu, uskumatu See on `kuulmata asi Jäm; Mehel olle Amiirikas kuulmatud varandused; Üks kuulmata rikas koupmeesHan 5.intoh `kuulmata, sool vana oora sölm päälEmm; vemmad olid nii magusad, et oh `kuulmataKäi; Oh kuulmatta, see läks mool `oopis meelestRei 6.kus ~ kus(s)a kuulmata –spor Steadmata kuhu läks kusa `kuulmataKhk; Söa aegus kadus meite rahvast pailud kusa kuulmata Kaa; Kasi ege kus kuulmataEmm; Pani ajama kussa `kuulmataRei Vrdkuulmatu