[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

juuas juuas g -e Sa Muh Juu (vande- v kirumissõna; imetlushüüatus) pagan, tont juuas nende `tantsisid tεεb, on nad `püuti vöi pöigiti; kis juuas seda tεεb Khk; juuas, kui kena; juuas küll Pha; oh sina juuas ää (üleannetule lapsele) Muh; oh sa juuas – selle oleks võind teisiti teha Juu Vrd juudas

kuas1 kuas, koas kus kuas sa õsumas köisid; kuas si Liina aŋŋuga `olli; kuas `teite rahvas täna oo; ju sa näed, koas ta oo Muh

kuas2 kuas, koas a. millal kuas sa `käisid [Uus-Sõtkes] Vai b. (sellal) kui kuas tehä `einä, siis on `einämaa `saatusi täis Vai

kuas3 kuas Mär, koas Aud kuidas naa, kuas asi kueunes Mär; koas nad seda maea kutsuvad Aud

kudas → kuidas

kunas kuna|s Kuu Pöi Kse Hää Saa JMd Trm Vil Puh, -ss Lüg KJn Trv Hls Krk Võn V millal kunass `meie `piame tulemaie Lüg; Kunas ta tuleb äi tea Pöi; Rihiga `peksa, si̬i̬ võttis ju `aega, kunas ta läbi sai Hää; akake nüid `kooli `kõmpma, kunas te mudu [selle maa] ära kõmbite Saa; kunass si̬i̬ `oĺli KJn; nad `ańdsid täädä, kunas nad tulevad Vil; las na sõemelda, küll näis kunass na ärä väsivä Trv; kunass sa korjat kolm vakamaad viimätse ku [odra]pää ärä Krk; näüss kunass teil ka taa `tõ̭õ̭stamine lõpõss Kan; kunass ruvva kuĺp isune vai taari käśk janunõ Urv; ülnü˽päiv, kunass sa raha tagasi taht; kunass ma suvõl maka, kaeʔ aia`viĺja, kaeʔ eläjiid Rõu; ma‿i˽tiiäʔ, kunass tu̬u̬ kot́t är˽kattõ `villugaʔ Plv; kunas‿tu oĺl Vas; kunass ma käve ti˽pu̬u̬l Se Vrd konass

kuras Kuras puss – Phl

kuuass kuuass Puh Rõn Har, kuvvass Trv Hel T V(-śs Rõu Räp Se, -õš́s Lei), g `kuuda kirvevars ega vanast kruppe es olõ - - siss `kirvõ `kuudidõga survuti [uhmris otra] Võn; `kirvõ kuvvass näet vallalitsess kuiunu San; ma tei `kirvõlõ `kuuda ärʔ Kan; taast pedäje puust ei˽saa `kirvõ kuuast, ta om hoba puu Har; `kirvõ `kuudahe um nagõl `lü̬ü̬dü Plv; `Kirvõ `kuudass ei `kõlba ega puu Vas; vai (vaja) ar (ära) kiilata kirvõśs, kui `kuuda panõt `perrä Se Vrd koos7

kuues kuue|s Ans Rei Pär Rap, g -nda Jäm u Khk, Phl Mar Mär Saa K, -nde Kär HJn JMd VMr Kad, -ndama Emm Mar Vig Vän Tor Hää Tür VMr Trm, -ndema Kei JMd Sim, -ndä(mä) Juu; `kuue|s Jõe, g -nde Lüg Jõh(n `kuuves) Vai, -nda VNg, -n(n)e Kuu, -ma Hlj; kuuess, -š́š Lei, kuuõ|ss g -da Har; kuvve|s (kuuves) g -nda I(kuuvves Pal); kuvve|ss Äks Trv Lei Kra, g -nda spor T(-ndama), -nde Pst Hel San, -de Krk; kuvvõ|ss g -(n)da V(-śs Se); kuie|s g -nda spor Sa(g -ma Kaa), Muh spor L(g -ndama); all kuuventel Hls; p kuuet Mar Ris JMd VJg SJn, `k- Kuu Lüg, `kuued Hlj, kuiet Khk Tõs, kuvvet Kod
1. kuues emal on viis tüttart - - poig on nüüd `kuues Lüg; ta keis juba kuiet `korda selle asja pärast `rääkimas Khk; Ta oli isa emal kuies laps Pöi; kuiendamal oo püha Muh; kuies põli ühe koeha peal Var; kuienda nädala sihes `tehti odra`viĺla maha Mih; eläme siäl jo kuiet `aastad Tõs; käis kuuenda lapsega Ris; kaheksakümmend viis [aastat] vana, kuuet käin Rap; se käib jo kuuendämäs [klassis] Juu; kuuendel pääval tuli koju JMd; viiendel ja kuuendel nädalal oli ikke lina küĺv VMr; viiet või kuvvet `talve `käimä kualin Kod; kuuvves õõnap on met́sik Pal; kas te kuuet `käsku `tiate SJn; nüid käüp joba kuvvedet, kuvvede `aaste sehen Krk; kuvvendal päeväl es tule mitte üits ihä enämp piimäle pääle, `oĺli sinine vesi Ran; mina ole kuvvess põĺv Puhjan Puh; kuvvess nätäl joh ei ole `vihma tullu San; paassapäiv kuvvõdal `augustal vanna [kalendri] pit́e Se
2. kuuendik mina sain tegelikuld `paadist siis `kuuenne jau [kalu] Kuu; ma anna sullõ poolõ si̬i̬k‿ala linamaad vai kuuõda osa vakamaast Har

kuuks kuuks Emm Hää on (neelamisel tekkivast helist) Laps neela nüüd ise kuuks ja kuuks Emm; Ku juba `kurku `kińni jääb ja rehitseb, jusku ahnelt `tõmmaks kuuks ja kuuks Hää

kuus1 kuus g kuue Jäm Hi LäPõ Tor Hää Saa K, `kuue R(`kuuve Lüg Jõh), kuie Sa Muh LäLõ PäLo, kuiõ Khn, kuvve I(kuuve Trm Lai) Äks M(kuuvve Krk) T(`kuvve Puh Nõo); kuuś g kuvvõ San V(kuuõ Har; kuuš́ Lei Kra, kouš́ Lei) num kuus `nurga `vuodest kuus nädälä ei `tõhtind emä `vällä `mennä Lüg; poiss saab sügise kuie `aastaseks Khk; tule kuieks koju Kär; kuie ruudiga ake; me `ollime kuie mehega Muh; Lehmad `aedi ka ennem kella `viite `kuute `välja Rei; laps oli viie kuue nädäline Mar; kuueks `aastaks Mär; sis nä (linapeod) ligusid kuus ööd ja kuus `päävä Vig; siga `tehti kuiess Kir; kella kuiest nad saavad sialt vabas Lih; viiet kuiõt `aastad Khn; `käärisid [kangast] kuie lõngaga PJg; `jõulust kuus nädalit `küindlabässe Kei; kuue mehe old (kuuekesi) Amb; ei viit ega kuut JMd; ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr; kuvve jala süld, kuus `jalga pitk Kod; kuvve obese jõud Äks; kuvve poja emä Trv; ma `jaote selle õuna kuvvess ärä Krk; ommuku kellä `kuvve `aigu seeme pruukos̀ti Puh; mõnel `oĺli kuut `laida `uńdrik Nõo; kuvve `aastatsen nakassin karjan `käimä TMr; ommugu kellä kuvve `aigu Rõn; päält kuvvõ tuhandõ San; `nuŕmi om nii kui `kuagi jaga `neĺlä vai `viide vai `kuudõ `ossa Har; [leinaajal] kuvvõni nädalini kõõ must rät́t pääh Se

kuus2 kuuś g kuuse T(-õ Võn), kuusõ V(kuuš, kouž́ g kousõ Lei); p -kuust Hel; gpl Kuuste Hää; abl pl kuustest Krk
1. kuusk Ei tule parmud kallal rupsikus tihidate kuuste all Hää; laane kuustest lõhuti ka nõu `laudu Krk; ega viserigun `kuusi ja pedäjit ei ole Ran; om ike tuulel jõud, mitu kuust om siin pikäli murretu; ma istuti ni̬i̬ kuuse siiä Nõo; [ta] jäänu `sinna `kuuste ja `liĺle `sisse makama; mõnikõrd tulep kägu siiä `kuuste (kuuse otsa) ja kuugup tan Võn; laanen kasvava nõgla puu, kuus ja petäi Kam; kuuste otsan om paĺlu `kuńne San; Kõvvõŕ kuuś kasuss kooba lävel = koera saba Urv; `naksi kõvastõ `vihma sadama, [ma] lätsi kuusõ ala; taa om vana kuuś - - `ossõ manu jo vana haĺli habõnaʔ kasunuʔ Har; lü̬ü̬˽kuusõlõ `küĺge mõ̭ni tirak Plv; [kuningapoeg] kuuĺd et, kuusõn (kuuse otsas) laaletass; hiiŕ `peĺgäss kuust Räp; kui `kuustõ (kuuse otsa) läät, siss `perse kisot, `liina läät, raha panõt Se; kuuse alla minema peavarjuta jääma [tal] `paĺli elumaja mahaʔ, no˽minge vai kuusõ ala Har; kui miiśs meelüśs, sis mine [abielludes] vai kuusõ ala, kuusõ all ka elät ärʔ Se
2. kuusepuit sääl tetti ri̬i̬laodi varva noordõst kuustest Nõo; kuuś ei saaʔ häid `laudõ Plv; kuuś praḱs, ku palass, pill hütsi ah́ost `väĺlä Räp
3. saksamaa kuus nulg saksamaa kuusõ nu̬u̬ ajavaʔ nõglaʔ `maaha Har; śaksamaa kuuś [on] peenikeste `nõklogaʔ Plv; śaksamaa kuuś ti̬i̬ veereh ja śaksamaa `päh́knäʔ Se
Vrd kuuses

kuus3 kuus g kuusi kinga või saapa paelaauk Kiŋŋa nööride jäuks oo kuusid, kust nöörid läbi pannasse Khk

kuus4 pl Kuusid mutivõrgu haru – Ran Vrd kusi2

kuuts kuut́s int kõtt (kassile) – Vll Vrd kuts2