kuidaskuida|sSaLäMuhHiMarVarKhnI, -ssTMrVõnKrl; `kuidas(s) JõeLügVai; kuidaReiSan, `kuidaKuuRId; kudasKuuJõhIisRSaKäiLHaAmbKoeÄksVlPõ, kudassTrvPstKrkT; kud́a|sJämLNgJMdSimHls, -ssRanKam; kudaRMärHagPltKJnKrkPuhTMr, kud́aJMdKsi I.küsiv-siduv adverb 1.mismoodi, mis kombel a.otseses küsimuses Kudas elu lähebJõh; `kuida siä `ütlidVai; kudas see mo süi onKhk; Kudas ukse lahti saab Kaa; kuidas elab sünu pereEmm; kudas need kirikärräd ooMar; kudas nüid `valda õige `määriVig; kuda ned käed pidid `köima; kudas sa `rääksidTor; kuda ma saaks `sennaHää; kuda see kangas nii radaline on HJn; kuda `kaĺla tehtiRak; Kuda teil läks Trm; kudass ma sõss alvast teiKrk; kudass te esi arvade Puh; no kudass tukäik läits teilNõo; aga kuda söögid `oĺlid, kuidass söögid vaĺmistediTMr; kud́ass `teŕvuss omKam; kuda mi läämi ku obest ei oleSan; kuidass om asiKrlVrdkuas3 b.hüüatustes, retoorilistes küsimustes `kuida sa `räägidVNg; `kuida siä `ilgid `sinne `mennä; ja `kuida kovast `salgasVai; kudas ma selle `katki tegi Khk; kudas tä sedäsi `julgub `olla Mar; kuidas nüüd laulda `ürgävädKhn; kuda sedavisi soab töö `tehtud, oi kaĺlis lapsHag; kudas sa mud́u soad, ikke pead tegemaJuu; kuda muidu, ma lähän kua `sinnaKoe; kuda sa nii `totrast oled läind VJg; oh sa `taeva isä, kuda nüid on kadonud kõik tegemised ja jõõdud; kuda sa käid `lasse sidenKod; kudass võib sõke sõgedale ti̬i̬d näedata; kudass sa‿ss tolle mõtte pääletullitNõo 2.alustab sihitis-, määra-, täiend- vm kõrvallauset: täh mismoodi, mis kombel Valataga `kuida `lähteb `päkrämüs edesi ka igäKuu; no `räägi nüüd üless, `kuidass sa seda tükki tegidLüg; `kuula, `kuida`kiurud `laulavadVai; küsid teise `järge, kudas seda tehasseKhk; vaada kudas rahvas elas siisPha; mette ei soa aru, kuidas ta kojotod ooMuh; tule rεεgi, kuidas naine `vardud kudusPhl; nää, kud́as ta tiide`velto lõigand (riiet) LNg; ma kül ei mõista, koedas‿se teha tulebMär; vuata kuidas nüid tuul läigutab kaste`einä `põlde siis (sees) Var; enä, kudas suõmõd puhas piälKhn; kudas kala kudeneb, seda ma ei ole näinudSaa; nägi kudas peremes tegi uńdiks [enda], sulane teind kuaNis; mina pian `tiadma, kuda `arstida VMr; `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oliKad; va löhmakas inime, vata kud́as tal körsik seĺlas onSim; eeste arjotatse ike, kuidas obess õpetatseKod; ei küsi `ki̬i̬gi kuda mina elanÄks; nemad nõuavad sis nüid, kudas rahvas siin kõnelevadSJn; `ot́sive kudas saive `vallaPst; suu `järgi kaet, kudass parass om Krk; ega‿i `tiiä kudass `kellegi elu om; mul om kõik meelen, kudass sa meid sannan`vihtset; mia kai, kudass sõdsõst `valla `saassiNõo; siss ollu mure, kudass me `süvvä saameVõn; temä kaeb nõu `kaudu, kudass ta saabOte 3.alustab viisi- või määralauset: täh (nii) nagu, niipalju kui `kuida `müede mend `laupa `ehtul`vuodesse `viskasin, `ninda mina `sinna jäinKuu; tama ikke `kondi kuda `liikmed `andavadVai; `jõudu `möödatehasse, kuidas jõvabMuh; `tehke nii, kuida `arvateRei; `Laśti neid`kuiveda nõnda kudas `tarvis `oĺliHää; sedasi teeb, kudas ta teebJuu; magusat `süödi kudas `juhtusAmb; no ennemalt tõmmati nii kuda obune`jõudisPee; aheti kuda tuba suur oliPal; ega ma‿i kitä, ma kõnele niikudass omRan; mia ei pulgenda, mia ei võldsi, mia kõnele nii kudass asiomNõo 4.alustab võrdluslikku viisilauset Kuda `saapad, `ninda jäledKuu; kuda puud põlevad `nõnda süed lõppevad; kudas tüö `ninda palk Lüg; Kuda lind, `ninda laulIisR; Kuda sa `metsa üiad, nõnda ta `vastu kostabKaa; Kudas käed teevad nõnda perse kisubPöi; kudas `loomi oli, naa makseti `palkaVig; kud́a sina, nõnna minaJMd; kud́a käsi tehnod, nõnna kaal kannab; kud́a tibo nõnna `tervis, kud́a `aŕsti nõnna abi Kod; kudass kand, nõnda võrrassKrk; kud́ass külä mulle, nii mina küläle; kuda esi, nõnda asjaRan; Kud́a tõukat nii lätt, kud́a tõmbat nii tulõVõn 5.väljendab järgnevusseost: kuivõrd, niipea kui, mida `kuida sie ong `pohja sai, siis neh panid [kilgid] sen `süöte sield `nahka kohe; üttel et kuda ma neid muni söin, `ninda akkand tämäl nii `irmus valuKuu; kuda ramu `juure tuli, vottasin omale `orjust `juureVNg; kuidas meri `lahtiläheb, nõnna oo `auga jõesMuh; ja kuda `püśtimine sarikad on, seda kauem käib siis katuss; kuda rammusam [loom] läks, seda temale (peremehele) tulusam oli jälleKuuK II. 1. osutab ebamäärast viisi: (ükskõik) mis kombel, mis moodi moni `ütles `aasapääl, moni `ütles `laavitsal ja `kuida `kiegi `rääkisVNg; sie `poiga on mogomane kavala vai `kuidas sedä kavalust täüsVai; see olgakuidas tahes siisMuh; `ühte `moodi ja kuda `keegi `ütlebMär; paatkond oli kaks kolm miest - - kudas kellegi rahakot́t `kuulasHMd; olgu kudatahesVJg; poiss võib kud́a tahes `easti üteldaKsi; olgu kudass `tahteKJn; kud́as tat `kennig õigasHls; ta taht sedä va mesterahva `asja ei tääkudassKrk 2.tundetooni rõhutav sõna, mis sisaldab vastupidist hinnangut `meie ikke `toima sääld [puid], varastasima salaja – `kuida `muidu saiVNg; Naine `mangus küll: anna nüid ommeti! – Kudas ma suanAmb; no kud́ass tu pääluu saap paĺlass `olla – iki karva päälRan; kudass ma ta`säĺgä aa, ta‿m jo illuss ja puhassNõo Vrdkuis