[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kuri|vaim
1. kurat, vanapagan; paha vaim kuri vaim tegi `kuerast enese, `vaimu `kombel käib, ei õle liha ega luud Jõh; `jusku kurivaim tulo `pääle Vai; `ütles, et ta ihu väriseb veel ikka, et ta kurja vaimu pääl `söitand Kär; mis `ristimatta laps oli, selle kurivaim vahetab ää Krj; mõni tegi viis`nurka levale `piale - - sis kurivaim es lähä leva kallale mette Pöi; kurivaim võtn ristiinimese lapse omale Muh; pull `möirab, jooseb, ju ta kurja vaimust vaevat oli Emm; kis teda sitta näind oo, aga vahel `öötakse, et sel oo saba taga, see oo kurivaim Mär; kurjad vaemud köeväd `rinki ja meelitavad inimesi Tõs; eks kurivaim pia tuld `kartma Ris; `enne olid inimesed `rehtes alati `kurja`vaimu `näind Rap; muud kuradid ei `olla, teene inime `olla teese kurivaim Juu; Oru vanamiest käind kurjadvaimud `enne `surma `kiusamas JMd; nigu sada tuhat kirju `kurja `vaimu `lahti `lastud (tuiskamisest) Lai; kurivaim om kuradi pu̬u̬l`velle Krk; vanast iks `oĺli, et kuri vaim tullu inemise näol inemise `pääle Kam; eläjeil ka‿mmaʔ `painjaʔ sällän, nigu kuri vaim Har; nu̬u̬ ei olõ `määntsegi säksaʔ, nu̬u̬ umma jo `põrgulitseʔ, ni̬i̬ʔ ku kuŕavaimuʔ Vas; mi sannah oĺl üt́skõrd `olnu kurivaim Se; pühä vaim oppas et inemine tennüʔ hüvvä, kuri vaim et tennüʔ `halva Lut || Supp pala kut kurivaim Kaa; tegin tööd kui kurivaim, aga nüid oo perse `õhtul Rid; kõva luu kui kuri vaim Ran
2. leebe kirumissõna oh sina kurivaim, õled `kiustlik `kangest tõist inimest `kiusama Lüg; Mis tal, `kurjal `vaimul, nüüd `ninda tuli takkus IisR; see viha (vähe) tohmigene, mis sa kurjavaimule räägid Jäm; on ühäd kurja vaimu karmansigud Khk; On see ikka kurjavaimu loom, et ta `kuskil seisab, seda äi ole Pöi; no mis sa kurivaim `paĺla jalu tulid Nis; Kustase kurivaim lubas, et ma truĺlin täna moa ää, nüid truĺlib seda õlut seal Juu; mis kurjavaimu pit́spaĺlid teil `jälle seal on; Neid `kärpse kurja`vaime muudku lüe maha Jür; ta (siga) oli nii kurjavaimu kaval kohe, `tuśtis selle ninaga ja sai `küeki JJn; tõrva tiina tiruski kurivaim, sie kõik oli sõimunimi; kurja vaimu näilakot́id, tulevad `kaugelt `seie ja tahavad `endid `täita VJg; kolm tuhat kurivaim võt́t Kod; `põrsa kurivaim oli ujunu läbi jõe Äks; vata kevade aeg on rebased `näĺgind ja sis küt́t teda `kurja`vaimu ei lase, sis ta nahk ei maksa kedagi Plt; `ü̬ü̬śsi lähme `väĺlä, oh sa kurivaim, tuline küĺm; ilus maja kurivaim sihest mädänd KJn; ei kurda kurivaim (laps) ka paigal `kunnegi Hls; si̬i̬ (kaupmees) kurivaim tüssäśs miut Krk; kaśs kurivaim, om mul ulga ku̬u̬rt `nahka `pistän Hel; kit́s kurivaim om kuri, aab kate jala pääle üless Ran; oh te kurjavaemu, nüid paneva maja palama Nõo; rebäne kurivaim om kannu ja `kaśse pääle majass Võn; nisukest kurjavaemu koerastigu teiva inemise (ehmatasid teise sandiks); sa kuri vaim, sa nii`muudu teit, sa kurjavaemu kihä Kam; Nu̬u̬ (hundid) kurjavaemu `tüknuva `varsu `murdma Rõn; tuulõ kurivaim oĺl tulluʔ ja oĺl visanu [roovi] mahaʔ Har; kaśsi kurivaim oĺl lännü üless ja kusnu kõ̭iḱ ligõss Plv; Kikass kurivaim om laadah mino viisoʔ ärä `lahknoʔ Räp Vrd kuri|elajas, kuri|haud, kuri|hing, kuri|kere, kuri|kints, kuri|loom, kuri|nahk, kuri|patt, kuri|pea, kuri|rist, kuri|sinkel, kuri|sinker, kuri|tuhat, kuri|tõrs, kuri|valu, kuri|võrk