kuri|loom(leebe kirumissõna) kurinahk, sinder sa kuriluam, kas sa `muidu ei `viitsi `leiba `sõtkuda kui `kastadJõe; Ah te `lapsed, `kurjad`luomad, `jälle tegite pahandust Jõh; Saa neist `kurja`luomadest `sääskedest `lahti IisR; Ta kuriloom oli ni osav Jäm; `vaata kurilom oma `ütlemisega Jaa; [mesilane] kuriloom tein pesa kasuka `sisse Muh; Tää mina kus ta kuriloom läks; Kuriloom, nii mässi läks see löŋŋaviht Rei; oh sa kuriloom, ma unustasin äraNoa; Usu sa kurjaloomaRid; tä kuriloom ei tee muud kui `kurja Vig; igasugust tansud olid, kikapuud - - ja ned poĺkad ja mes kurjalooma nimed ned keik olid HMd; Sa kuriluom magad `lõunani Jür; uśsikene tuli kurilom `vastu ja võt́tis mul `varbast `kinniKoe; sa kuri lu̬u̬m, jalg `valtabKod; mis sa kurilu̬u̬m nüid oled tennu Krk; no nüid sa kurilu̬u̬m küll liialdadRan; oi sa kurjalooma padarimagu, kae kui paĺlu ta sü̬ü̬pKam; `Tütreku kurilu̬u̬m sei är˽kõ̭iḱ liha ja jät́t kapsta˽`perrä RäpVrdkurivaim