koonatukoonatu g -ma EmmReiinetu; kuivetunud, lahja nii koonatu inimene pitka ja köhna `näoga, pole mette muku end Emm; Oled sina aga koonatu, sool jo seitse `pääva surmaga `völgas; Äi mina taha söust meest mitte – koonatu nat oleks kolm `pääva `suitsus olnd; See nii koonatu `näuga ReiVrdkonnatu, koonus2