Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 6 artiklit
kool1 kool g koola Emm Mär Vig Tor spor K(kuo-, kua-), IPõ(kuo-, kua-); ku̬u̬l g koola MMg Ksi, kuala Kod; `kuol(a) (-ua-) g -a R ila `luoma suu `juokseb `kuola, siis piab `suola `andamaie Lüg; Seletab `nindat kual `pritsib suu`nurkidest Jõh; kole mies, suu alalde `kuolas Vai; ajab `koola suust `väĺla Mär; südä vesine, suu juoseb `kuola Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; koeral lõuad koolas VJg; lapsel suu juakseb `ku̬u̬la, `ambad tulevad vist Kod; aab suust `koola `väĺla Plt || lögane vedelik kaśk juba akab `ku̬u̬la ajama (mahlajooks lõpeb) Kod; kõrv aeas `koola `väĺla Plt
kool2 kool (-
ĺ) g kooli Hi L K(
kuo-, kua-)
IPõ(
kuo-);
ku̬u̬l (-
ĺ) g kooli Hää spor VlPõ,
eL,
kuali Kod MMg,
kuoli Pal;
koel g kooli Sa Muh Rid Mar Var;
kuel g kuõli Khn;
`kuol(
i) (
-oa-) g -i R1. kool, õppeasutus, -töö eks ma `kuolis kävijä old, üheksä `kümme `aestane Kuu;
iga `jõulu`laupa `õhta `pieti `kuolil `jutlust Lüg;
pöllu tööl pole `miski `kooli taris Kaa;
ega enne `koolisi olnd Mär;
see oo `metmed koolid läbi köind Kse;
äga ma seda `aasta nummert ei määleta aga enne kooli `käimest oli;
mere `ääres oli `kuskis rootsi keele kuol Ris;
`kümne `aastaselt juba `nõuti suure `kooli HMd;
mina ei tunne ega tea neid kuoĺa HJn;
seda ma änam ei määleta mitu `tuńdi kuoĺ `keśtis Koe;
teie lapsed on nüid kõik kuolist läbi VMr;
si̬i̬ oli vana koolituba, kus minu õed vennad `ku̬u̬li käesid Pal;
talurahvass tahive `ku̬u̬li asute, `mõisniku es taha luba `anda Hel;
`maarjapäevän `lasti ku̬u̬l `valla; [üks] `olli alamban koolin, [teine] `olli paremb `oṕja, `olli suuremban koolin;
temä naene olna pimedide kooli pääl [õpetajaks] Nõo;
kolm `talve käesi kolme nädäli `ku̬u̬li, kolm nädälit kuust Ote;
mu˽majan oĺl ka˽ku̬u̬ĺ. kait́s `talvõ `kävveve˽siin latsõ˽koolin San;
inne kümmend `aastat es `lääki latsõ˽`ku̬u̬li Urv;
koolitäüs `lat́si `läät́si käen (leetrites) Har;
hädäline pää um, ei saaʔ koolih kävvä Plv ||
viisid esimese [lapse] `linna `kooli (tegid aborti) Juu;
emä om laste ku̬u̬ĺ, emä valitsess neid Krk Vrd koul,
skool2. leer Suure kooli lapsed koa juba paegal Muh;
suur ku̬u̬ĺ olli kolm nädält. suuren koolin käüsive suure inimese kirigu man. `katsme `ütsme`tõisku `aastese;
koolin käünü (leeritatud, täiskasvanud) tüdruk;
vanast es jää üttegi suuren koolin käümäde Krk;
pääkooliliseʔ koolivelleʔ koolisõ̭sarõʔ, `tu̬u̬ga `käüe üten koolin Har3. palvetund kääsid veliste `ku̬u̬li;
egä `õptaja nõnna `ku̬u̬li pidä kui `usklikud - - [need] pidäväd ilosass `ku̬u̬li;
neĺjäbä `õstate ku̬u̬l`meister pidi `ku̬u̬li. neĺjäbä `õsta õli suur ku̬u̬l Kod;
enne õlivad vana`rahva (vennaste koguduse) `ku̬u̬li `käijad Pal
kool3 ku̬u̬l g koolu eL(g kuolu Lut) (massiline) suremine; ka fig, surm nüid om vasigu koolu (tapmise) aig keväde poolen talvest Krk; puu om `väega ärman, inimeste ku̬u̬l tuleb Ran; ku sa koolu pääle `mõtled, siss ei ole sul mitte midägina Nõo; ku jäŕv koolõss, siss tulõ kala ku̬u̬l; sõa `aigu ummaʔ `taiva väräʔ vallalõ aʔ koolu `aigu ummaʔ `põrgu väräʔ vallalõ, ku̬u̬l um jumala karistuss Vas; võ̭i, kuul ar võtt, ku tulõ õiʔ `süümä (hirmutatakse lapsi); ooda, ooda `ku̬u̬lu, tulõ õi ku̬u̬l; mullõ ańd jo ku̬u̬l keṕi kätte (vana inimene ootas surma) Se; ku̬u̬l jo sais `valgide `rõividega, vikat́ käeh; kuna tulõ ku̬u̬l koodiga manu Lut
kool4 kool Plt,
ku̬u̬l Se, g koolu; n `ku̬u̬lu Räp; g koolu Urv jõe osa a. (osalt kinnikasvanud) vana jõesäng või -silmus; hauakoht `ku̬u̬lu mädä mülgätüss `ümbre jõki. `lohkõ `ku̬u̬lede seeh sääl omaʔ kogreʔ Räp;
kooluh `leotõdass linno;
kooluh vesi sais, sääl joosõ õi inäp;
kooluʔ omma jiih, havvaʔ, koh kooluʔ omma säält saa kallo;
koolu kotuss Se Vrd koold b. jõekäär –
Plt
kool5 (millegagi) määrdunud, koos `rõiva umma `muagõ kool Krl Vrd koon4