kontsikaskontsik|as g -aMarMär; końtsi|kTorSaaKoeIisTrmKodPil, `k-KoeSJn, kontsi|kPhlKseM(-nds-) TMr, końsi|kMärAudJMdVJgLaiPlt, g -ku (-guKrk); `kontsi|k g -kuVNgIisR, -guKuu; końdsikUrv; n `kontsikoVai; końtsk g -uOteRõn 1.väheväärtuslik (olend) a.vilets, kasutu (loom) nii lahjaks jäänd, justkui va kontsikas (hobusest) Mar; ühü jalaga vana końsik märaAud; końtsikul lehmal oo kasinaste liha pealTor; rebane viib kanu ära - - taśsib oma końsikutele; kellel neid końsikuid vaea on (kassipoegadest) Lai; `müisime laadal vana lehma `końtsikuSJn; kõhn ku kontsikTrv; mis `näĺgunu jakondsikuss jäänu, siss om tal kondi `püstiHls; nüid tuvvass sõa kontsikit (setukaid) kokku; kondsik obenKrkb.vana, kehv inimene akka kiket kondsikit kokku `aama (kehvi sugulasi kutsuma); vana kondsiku võive ärä surede, vana kondsikit om kiḱk kotuse täüsKrkc.pejlapseväntsakas Kust sen `kontsigu (vallaslapse) `jälle oled `korjandKuu; tõi oma lapsekońsiku `seie VJg; lapse końtsikud jooksevad [õues] Trm 2.tüügas, konts; räbal neid `kontsikosi on pali, `tarvis räbälä kaupmehele `viiaVai; kontsigid (suitsukonisid) `korjamasPhl; paberośsi końsikid parand täisMär; ei tia mis końtsik (riideräbal) sie on Iis; lehmä närivä `końtskit nii oolega, `kapsta `końtskitOte; `sinna (teele) om `veetu kõ̭kke `prahti - - kõ̭ik serätse `końtsku (puutükid) Rõn; `Kapstal `võeti końdsik (juurikas) `vällä Urv Vrdkontsakas 3.hulgus; kontvõõras `enne sõemati `ringi`käijaid venelasi końsikuteksJMd; kui loom tahab paha `piale `minna siis `üeldasse talle `końtsikKoe; eks need, kes kutsmata tulevad ole końtsikud ja kontvõerad koaPil; sinna olli kondsikit `rohkep tullu, ku kutsut rahvast; kiḱk kondsiku piat sa läbi `sü̬ü̬tme [pulmas] Krk || ehaline – IisR