[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kontsikas kontsik|as g -a Mar Mär; końtsi|k Tor Saa Koe Iis Trm Kod Pil, `k- Koe SJn, kontsi|k Phl Kse M(-nds-) TMr, końsi|k Mär Aud JMd VJg Lai Plt, g -ku (-gu Krk); `kontsi|k g -ku VNg IisR, -gu Kuu; końdsik Urv; n `kontsiko Vai; końtsk g -u Ote Rõn
1. väheväärtuslik (olend) a. vilets, kasutu (loom) nii lahjaks jäänd, justkui va kontsikas (hobusest) Mar; ühü jalaga vana końsik mära Aud; końtsikul lehmal oo kasinaste liha peal Tor; rebane viib kanu ära - - taśsib oma końsikutele; kellel neid końsikuid vaea on (kassipoegadest) Lai; `müisime laadal vana lehma `końtsiku SJn; kõhn ku kontsik Trv; mis `näĺgunu ja kondsikuss jäänu, siss om tal kondi `püsti Hls; nüid tuvvass sõa kontsikit (setukaid) kokku; kondsik oben Krk b. vana, kehv inimene akka kiket kondsikit kokku `aama (kehvi sugulasi kutsuma); vana kondsiku võive ärä surede, vana kondsikit om kiḱk kotuse täüs Krk c. pej lapseväntsakas Kust sen `kontsigu (vallaslapse) `jälle oled `korjand Kuu; tõi oma lapsekońsiku `seie VJg; lapse końtsikud jooksevad [õues] Trm
2. tüügas, konts; räbal neid `kontsikosi on pali, `tarvis räbälä kaupmehele `viia Vai; kontsigid (suitsukonisid) `korjamas Phl; paberośsi końsikid parand täis Mär; ei tia mis końtsik (riideräbal) sie on Iis; lehmä närivä `końtskit nii oolega, `kapsta `końtskit Ote; `sinna (teele) om `veetu kõ̭kke `prahti - - kõ̭ik serätse `końtsku (puutükid) Rõn; `Kapstal `võeti końdsik (juurikas) `vällä Urv
Vrd kontsakas
3. hulgus; kontvõõras `enne sõemati `ringi`käijaid venelasi końsikuteks JMd; kui loom tahab paha `piale `minna siis `üeldasse talle `końtsik Koe; eks need, kes kutsmata tulevad ole końtsikud ja kontvõerad koa Pil; sinna olli kondsikit `rohkep tullu, ku kutsut rahvast; kiḱk kondsiku piat sa läbi `sü̬ü̬tme [pulmas] Krk || ehaline – IisR