kontsakaskonsak|asVNg/`k-/ KseTõsKad, konsak|asPöisporL, NisJuuJMd, g -a; kontsa|k Phl, g -gu Rei, -kaHel; konsa|k g -ka TrmKsi; pl -konsakadKhn 1.kasutu; vilets (olend) see o üks laisk inimene - - `üitakse konsakasPöi; va vanainimese kontsakRei; laeha nagu konsakas loomKse; konsakad obused oo kondilesedTõs; oled ikka va konsakas (hulgus) Nis; jusku vana konsak (näruses riides) Trm; si̬i̬ obene on vana konsak, mis kedagi änam väärt ei oleKsi 2.kasutu, kõlbmatu asi a.näru, räbal käis ühe kontsaka kuuega nagu va närakas; mis‿sa neist kontsakatest `korjad, ega neid enamb seljas süńni pidada; nisukesed kontsakad nüid kellegi `suapad vielKad; Jalad tõmbab jupka saba sisse vai mõne konsaku jalge piale ja magabTrmb.könt; tüügas Kontsaki (hambatüükaid) `väĺla ei lase tõmmata, siś teevad irmust valu; Linatüi on `kontras, alumine ots jusku puukontsakasHää Vrdkontsikas 3.vanad männa konsakad (jändrikud) on siin maea seina `ääres; Juurika päss (pundar, sasimik) ~ juurikakontsakasHää