[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kolletama kolletama spor S/-dama Emm Rei/, Mär Kse Tõs PJg Tor Juu Jür Kad VJg Sim I Plt KJn Ote San/-teme/; `kolletama Kuu VNg IisR Vai/-mma/
1. kollaseks muutuma, kolletuma `tuhli varred juba kolletand; `kange palavus vöttis keik rohu kolletama Khk; Kui metsad vara kolletavad ja lehed `langvad, siis tuleb tali ruttu Pöi; keik puud kolledavad Emm; sügise akab tulema, mets akkab kolletama Kse; vili akkab kolletama jo kui akkab `küpsema Sim; joba lehe omma kolletenuve San || kollakat jumet omandama ta `palgest kolletand, äga teda kauaks pole Khk; inime kolletab vanaduses Tor; siĺma `valged olivad kollased, akkas aga kolletama ja suri ära Kad
2. fig närbuma, närtsima, värvust kaotama Vali vihm tuli, löi moa tiheks - - võttis koorukse korra peale, oras kolletas all äe Pöi; piim on sańdiks läind, kolletama võtt, võtab nihukse aĺli korra `peale Juu; eina kaar on alt kolletand; ülesse `kistud taimed ka kolletavad Lai
3. kollendama [taevas] punab ning kolletab Kär; eha punetab ja kolletab PJg
4. maarjajääga peitsima sini kiviga kollεdati riiet ning `löngu alt; lepa koordega kolledati ennem kut vana musta värviga sai värvitud Khk
Vrd koldama, kollatama, kollutama1, kuletuma, kõlletama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur