kollatamakollata|maVigTõsPJgHää, -mmaHar; pr kolladavadSaakollendama, kolletama; koltuma ein mutku kollatab moas, ei kueva; taevas kollatab pääva `loode eesTõs; kas vili saab `rautsida, juba kollatabHää; ku puude lehed ruttu kolladavad, siis tuleb varane ja küĺm sügüseSaa; nińnikese nakasõ `häitsemmä keväjelt, sügüselt nimä nakasõ kollatamma HarVrdkolatemme