kohevilkohevilHljRIdJämVllPöiMuhEmmReiMärHanVarMih/-bil/ TõsAudVänSaaAmbJMdPlt, -velJämAnsKhkRidKseTorHääSaaJuuAmbKadVJgSimIisHlsKrk 1. a.kohevas (poorses) olekus muld on nii `kerge ning kohevel puhas – kena `taimid istutaKhk; Lumi on nii `kerge ja kohevil kut jahuPöi; kohevil vöi piimRei; `värske lumi on kohevil ja `kergeVän; se on nii ea `kerge ja kohevel, ea `kerge leibJuub.puhevil; turris [kalkun] oli pahukas, nüüd on vaid, on suled maas, ei ole enamb kohevilHlj; riided on `liiga kohevil ülevalVai; kohevel villad; Ülesklopidud padi on kohevilJäm; kana tiivad oo kohevelKhk; [kass] nönda `tömbab koŋŋi `selga, saba nii kohevil, nii suureks aab sabaVll; Ein on nii kuiv ja kohevil, äi seisa aŋŋu sihes koaPöi; see pole mitte `märki tiheste, nii kohevil keikEmm; villad oo kohevel, vauta nad mahaKse; Kus sitsi seelikud tärgeldati ää, siis olid kohevil ja laiad nagu `lehtridHan; `juused oo piäs kohevil, laiali, sasisTõs; enne sai `tehtud `taksed siilikud,siis olid nii kohevelJuu; `Pialmine [varrukas] on `äśti kohevil ja alumine kitsas `ümber käävarreAmb; kui kana audub, siis on temal suled kohevelKad; köŕt om kohevelHlsVrdkohavil, kohedil, koheval, kohevile, kohevili, kohevilla, kohuvil 2.figelevil, ärevil tämä on kohevil (~ kõhevil)`ühte`puhku menosLüg; Õli nii kohevil `kangest, ei `maldand siis `istuda egaJõh; Mari oli juba oomingust saadik natuse kohevilJäm; kui inime soab ää irmutud, sis on kohevel; kõik on nii `kohkvel ja kohevel, ei taha kedagi enam teha ega liigutadaJuu; nii estul kui teine tuleb, nagu päŕm `kerkib, ei tia mis ära teeb, nii väga kohevilPlt || ku ma `küĺmä tunne, ihu om nõnda kohevel ja kihevelKrkVrdkohkvel, kõhevil