[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kohe3 kohe Jäm/ku-/ Kaa Muh I Äks Ksi Hls Trv Hel T V(koh́e Räp; kohõ Lut; koje, koie Lei; kuhe Rõu, kohi Krl Har), koe Khk Kod M Ran Ote adv kuhu
1. a. (otseses küsimuses) Kuhe sa minemas oled Jäm; kohe sa lähed selle lidrase `teega Muh; kohe sa poed Pal; kohe ta läks tü̬ü̬sse Äks; koe sa `päsmre panid Trv; kohe `perse `mulku ma ta (kadunud asja) `topsi Ran; kohe ta nüüd läit́s tu obõsõgöʔ San; kohe tühü˽ma lähä Kan; Kohe sa˽mu˽pleiädsi pańni? Har; kohe sa tääḿbä läädö Rõu; kohe sa pant (kuhu ehitad maja) Se Vrd koele2 b. (retoorilises küsimuses) ei teed, ei `jälge, kohe minusugune suab minnä, jääd `lumme Kod; kohe sa iki lähät, ega tõene kotuss paremb ei ole Ran; kohe ma lähä, ma‿i saa koheki `minnä Nõo; midägi sul es oleʔ, tule kevväi, kohe moonamaja manu sa lähät Ote
2. (kõrvallause alguses) ei tea koe‿ta εε leeb läind Khk; ei tea kohe ma [asja] `panni Muh; üks ep näe tõene‿p kuule, kolmas küsib, koe sa lähäd Kod; tu̬u̬ `nõklamise kotuss `olli pääljala, varvaste man, kohe uśs nõglass Ran; kadajane pulk `olli usse piida sehen, kohe sakar `otsa `panti Nõo; ei tiia, koe ta teda viis Ote; konnes tuu paik piäss küll olõma kohe tä `hindä om `käḱnüʔ Kan; pank om kohe raha viiäss Krl; no olõ õi˽võsso kah, kohe `panda lehmäʔ Rõu; olõt arʔ unõhtanuʔ, kohe olt aśa `toenu Vas; a timäl oĺl sääl üt́s kaŕa`mõisa kohe timä käve Se
3. (osutab ebamäärast kohta) kuhu juhtub; ükskõik kuhu; teadmata kuhu mingu kohe taht Trv; märä joosiva siss lauda `pośte `otsa ja kohe läits `kiäki Ote; mine˽kohi taht Krl; `lat́si kasvada nikagu suurõss saavaʔ, siss lät egäüt́s kohe `kuagi taht Har; õdagu olt väsünüʔ, kohe saat, lokahhat arʔ Rõu; parhilla oss `hindä `lasknu˽tiiä˽kohe är˽viiäʔ Vas; ku tulõkah́o `aego imä om rasõhhõt ja kohe taht pand käe `küĺge, sis saa latsõlõ kohe taht tulõtäh́t iho pääle Se || kus tεεb koe ta leeb olad, nii kaua vajaka; olga nee koe ta˛ab Khk
4. kuhugi kui kohe lätsit siss peĺlässit et `vänte mõni [marutõbine koer] `kargap `küĺge, pureb Ran; ta kleit́ om mustass lännüʔ, taagõ ei˽saa˽kohe minnä eiʔ San; saat sa naid `jauhõ kohe vallaʔ Kan; taa um nii hüä rohi et `tõmba inne ńapuga˽kohe veerekeisi Rõu; ma˽kohe lää es; ku kohe jalakõnõ putuss, nii olt piḱäle maah Vas; rebässel ol‿õiʔ kohõ `paõdaʔ Lut Vrd kohegi
Vrd koh1, kohes1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur