kohaline2kohali|neKuuMärKirVänPuh/ku-/, -le|neVigTorHääRisJMdKoePlt, g -se 1. (talu)kohta omav suure ja `väikse kohalised Mär; `veiksed `kut́nikud, kohalesedHää; kas ta on kohalene inime või on ta käsi`tüölineKoe; `mitme kohalene, mitu `kohta kääsPlt 2. kohalik; paikne ja siis `kutsuti sielt kohalisi Pärispä mihi [kohtusse] tunnismiheksKuu; kohalisi on vähe siinVän; kohalene inime - - ei `rända `ringiTor Vrdkohalik1