kohalkohal, kuhalKuuVaiJämMusKaaJaaPöiKulKirVarHääJürJJnPalÄksPltNõo, kõhalJõhIisKod 1.postp(millestki, kellestki) kõrgemal, ülalpool ohu`laiva `lensi miu pää kohalVai; must pilv rippos külade kohalKul; kaks rongast `kiskusid me õunapute kohalJür; `päike on mõtsa kõhalIis || vahetus läheduses kõrgemal vahest on pilved nii madalas et ösna pea kohalPöi; puu oli `riśti lee kuhalPal 2.postpjuures; ühel joonel, kohakuti Siel `meie `sauna kohal on `jälle siis `Ratsa kiviKuu; naised `jooskasid obuste silma kohalMus; `ooste läbi`käima tee oli sella (silla) kohalKir; ja [kajakas] `karjus sii `akna kohalVar; Rannametsa küla kuhal [meres] on kühkarHää; minu õde pu̬u̬d́ õli ti̬i̬ õtsa kõhalKod; lapsed `jooksevad ja kiĺluvad ja kisavad meie küla kohal `karjasPlt 3.adv(ettenähtud) kohas, paigasjõgi tieb sial kohal nisukese `veikse kääruVMr; [kanga] reha oiab lõngad oma kohalJJn || `meie kell ei ole vist kohal ei `näüdä `oigust, kas on iess ehk taga siisKuu 2.päral, saabunud Kõik kõhalõlijad `rääkisivad läbiseguJõh; Ma käisi küll aga peremeest polnd kuhalJäm; Keik kutsutud võõrad olid kuhalKaa; enne pääva`töusu pidime kuhal olemaJaaVrdkohtas1 Vrdkohas, kotsil, kottal