[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kitsi1 kitsi (kit́si) eP(kitse g `kitse Tor Hää Saa, n `kitsi Koe) eL; `kitsi R(`kitse VNg) ihnus sie on `kitsi inimene ka Lüg; nii kitsi et ep täi töömestkid (pärmi) teisele anda Khk; Nee olid irmus `sõuksed va kitsid inimesed, äi nende käest pole kedagi `kildu ega poolt soand Pöi; see oo `kange kitsi inime, see teesele suutäit mud́u ei anna Mär; Mõni on nii kitsi, et ei anna kivi teisele pead peksa PJg; `kitse inimese näpust ei pudene `raasugi maha Hää; kit́si, kes kõik omale oeab Juu; ta on kit́siks läind viimasel aal JMd; kit́si `käega Sim; nõnna kit́si et võtab `perssess, paab näpiga suhu; kit́sil `kõiki küll, `eldel ei õle `elmigi kaalan Kod; nii kit́si või tüir inimene, ta piima `liitred ka `sulle ei müi Plt; sikke ja kitsi, ei täü `pindu ka anda Krk; kes `elde pernane `olli, tu̬u̬ viis karjussele ka `rohkemb, kes kitsidämb `olli, viis vähämb Ran; kitsi söönä kirstust, `elde munde mulgust Puh; kel kõrva om ligi pääd, t‿om kitsi inime Nõo; `Tartumaa rahvass om `õela inemise ja kit́sida Kam; kitsi võttev kirstust ja `lõhknõ `lõikav `persest San; kit́si süü umast kirstust, `lõhkõ lõbi tõsõ käest Urv; kitsi inime, tu̬u̬ om kui luu sard, tast ei `kakne kellelegi midägi Plv; ta om nii sitanõ ja kitsi, tuli kitsi, ta uma näpo vahelt `vaesõlõ ei `kaksõʔ Räp; `tütriku lää proomi, kas om vallalinõ vaid ḱitsi (kas andub või ei) Se || vaene eks see oli kitsi aeg, sõea `aeges küll Vig Vrd kitsas, kitsik
kitsi2 kitsi Vig PJg Äks u Pst Ran Ote Urv, kit́si Saa Trm TMr, kidsi Vil eL(kid́si) kidi, nari käsi rodiseb, kitsi käe sees Vig; kide `eina tarvitse sis kui kit́si käe või jala sees on Saa; kidsi suure `varba sehen Trv; vanast varastedi külast nägemede ahju luua seos ja panti kitsige käe ümmer Pst; `rüükje usse vahel pidsidets kätt ku kidsi sehen om Hls; kidsi rogisess käe sehen; kidsil lastass ka kuppu Krk; ja egä kidsid ka ei ti̬i̬ rohid `tervess Ran; kui varastõdu ahju luvva keedissega käsi `kinni mähiti, siss kidsi jäi maha Nõo; Rassõst tüüst lööse kidsi käe liikme sisse Võn; `linna kakutas, siss tule tu̬u̬ kidsi Ote; kid́si om käe sisen, ei lase midägi tetä San; Ku käe sisen kid́si om, sõ̭ss käsi rägisäs ja aja vallu `vällä Urv; linnu rabatõn jääss kid́si kätte Har; kid́si lööse jaku `sisse ja rogisõss Plv; kid́si oĺl naba küleh, latsõkõnõ tänit Se
kitsik kitsi|k (-t́-) Khk L K I Hls spor T, Krl, `kitsi|k R(n, g -kko Vai, g -ku Kuu, -kku Hlj Lüg), g -ku; kitsi|k g -gu Khk Rei
1. kitsas, kitsavõitu sield on `kitsik läbi `mennä Kuu; me elame keige kitsigumas Iiu maa kohas Rei; kitsik tee, kaks obo ei pääse teine teisest `mööda Mar; eks teese `juures ole kitsik `olla kua Rap; kit́sik tuba VJg || vähene, piiratud mõnel inimesel on väga nõder aru, mõni `ütleb et kit́sik aru Kei; öhe kitsiku `mõistusega inimesele ei sua midägi `seĺgeks tehä Juu | s väike piiratud ala metsä kitsik pannase põlema ja `sinna uha moa `piäle pannase nad (naerid) kasuma Tõs
2. a. a vilets, vaene tä elab nisukse kitsiku elo sees Mar; elu oo kibe ja kitsik Kse; kitsik aeg, ei ole `vaesel iä elädä Tõs; elu läheb nii kitsikuse Tor; siin on kitsik elada, üür on väga kaĺlis Koe; kit́sik elo ja `vaene Kod; mul om `väega kitsik elu, ma‿i tule läbi mitte kudagi Nõo b. s puudus, vaesus, häda `oite `kitsik kääs Kuu; `Jaanil on jo `kitsikko kääs Vai; tal on kitsik kää Rei; ta oo üsna kitsikus Kse; sie naine on nüüd kitsikus, mies läks ära Iis; Me jääme sis tüüga kitsikude, sis tuleb kõige asjaga viimäte kitsikus kätte Nõo; kitsik tuleb kätte Võn; mi elämi vägä kit́sikuss San
3. a. a ihne, kitsi nied on kaik `kitsikkud inimised Hlj; Sie õli vast `kitsik, `sandile muud ei `andand kui `leivä tükki Lüg; nii kitsik, εb anna killegitele midagid Khk; oli üks kitsik inime, ei taht `moole `süia anda Tõs; kitsik peremiiss Plv || ülitäpne, väiklane `olla nii kitsik kõige aśjaga, kõik tahab nii punkti peal `olla Juu b. s ihnuskoi `terve pere ühed `kitsikkud Lüg
Vrd kitsikus
1. kitsas, kitsavõitu sield on `kitsik läbi `mennä Kuu; me elame keige kitsigumas Iiu maa kohas Rei; kitsik tee, kaks obo ei pääse teine teisest `mööda Mar; eks teese `juures ole kitsik `olla kua Rap; kit́sik tuba VJg || vähene, piiratud mõnel inimesel on väga nõder aru, mõni `ütleb et kit́sik aru Kei; öhe kitsiku `mõistusega inimesele ei sua midägi `seĺgeks tehä Juu | s väike piiratud ala metsä kitsik pannase põlema ja `sinna uha moa `piäle pannase nad (naerid) kasuma Tõs
2. a. a vilets, vaene tä elab nisukse kitsiku elo sees Mar; elu oo kibe ja kitsik Kse; kitsik aeg, ei ole `vaesel iä elädä Tõs; elu läheb nii kitsikuse Tor; siin on kitsik elada, üür on väga kaĺlis Koe; kit́sik elo ja `vaene Kod; mul om `väega kitsik elu, ma‿i tule läbi mitte kudagi Nõo b. s puudus, vaesus, häda `oite `kitsik kääs Kuu; `Jaanil on jo `kitsikko kääs Vai; tal on kitsik kää Rei; ta oo üsna kitsikus Kse; sie naine on nüüd kitsikus, mies läks ära Iis; Me jääme sis tüüga kitsikude, sis tuleb kõige asjaga viimäte kitsikus kätte Nõo; kitsik tuleb kätte Võn; mi elämi vägä kit́sikuss San
3. a. a ihne, kitsi nied on kaik `kitsikkud inimised Hlj; Sie õli vast `kitsik, `sandile muud ei `andand kui `leivä tükki Lüg; nii kitsik, εb anna killegitele midagid Khk; oli üks kitsik inime, ei taht `moole `süia anda Tõs; kitsik peremiiss Plv || ülitäpne, väiklane `olla nii kitsik kõige aśjaga, kõik tahab nii punkti peal `olla Juu b. s ihnuskoi `terve pere ühed `kitsikkud Lüg
Vrd kitsikus
kitsin kit́sin Se, g -e San, g kidsi|nõ Krl, -nä Har Plv Se; kidsin Hel, g -a Trv, -e Hls kidin, krigin ussõ kidsin Hls; `saapa kit́sin San; määrmätäʔ `vankriʔ kit́sin om kuuldaʔ Krl; kullõh, ri̬i̬ kit́sin Se Vrd kidin
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|