kitsikuskitsi|kus (kit́si-) Jäm(g -guse) MärJMdKoeLaiPltI, -gusKhkRei, g -e; kitsiku|ss g -seTrvPuhKrl, -sõUrv 1. puudus, vaesus, häda ma jähi päris kitsiguse, raha sai `otsa Khk; See oli kitsiguse `algusRei; ta on `suures kit́sikuses, piab teist vähe `aitamaJMd; kit́sikust `ööldasse söögi kraami`kohta või raha `kohtaLai; mehed päris kitsikuses, eenam kõik vett täisPlt; nevä nüid kitsikuse sehenTrv; Naa eläse nii kitsikusõn, ei olõ neil süvvä, ei olõ `säĺgä pannustUrv; täl om rahast kitsikuss käelKrl || kimbatus temä aab mu vahel nii kitsikusiNõo 2. ihnsus, kitsidus inimese ahanus ja kit́sikus vei `auda, ei `ruat́sinud `seńtigi võttaKodVrdkitsih(h)üss