[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kirju n, g `kirju R(-o Vai) Emm LNg(-o) Kul Mär Vig(-o) Khn Ha(-ŕ- JõeK) Jä ViK(ke- Rak) Iis Pal Äks Ksi Lai Plt, kirju Rei L(-o Mar Kul Kir Mih; kerjo Mih Pär/-u/) Ris Hag Juu HJn Tür Kad Rak Sim(-ŕ-) TaPõ(-ŕ- ILõ) VlPõ M T; n, g kiri Kod, g kirju S Krk, `kirju Lüg Jõh IisR Jäm; (loomanimena) kiri Tõs Hää Saa/g kiri/; kiŕo Rõu Vas Se
1. mitmevärviline; plekiline, lapiline `Kirju `jusku `nougiharak (kirevast riietusest) Kuu; `kaurad akkavad juo [valmides] `kirjust menemä; kiri `lammas, justku ubidega `luobitud; nüüd on `sääsed `lapsed süönd `nõnda `kirjust; `Pulma`lauvas ikke `kirjurida, poiss ja `tütrik ja `jällä poiss ja `tütrik Lüg; kiri uss on `valget `musta kiri IisR; `kirjud `kindad keik kahe kolme löŋŋaga kujutud Jäm; kut emissel üks silm pεεs pilgub, siis ta toob seitse `kirju pörssast Khk; vahel jää elmestega üsna kiri Mus; iga `aasta kolm `pääva enne jöulut tehakse toad kirjuks (ehitakse ära); Üks läks kirju obusega kohe `linna, obu oli musta ning valge `laplik kut kiri lehm Kaa; Kann oli puust `tehtud, vitsad peal, kirjuks körvetud; Eit täna nii kiri (kirevas seelikus), et ösna `voata Pöi; `piske kollane kiri koer oln Muh; sa paned nii vähe sönnigud, et `paljald maa kirjuks teed Rei; see rähn oo üks suur kirjo lind Mar; taevas oo nii kirju, viirulene Mär; `Kõema `mõisas oli kaks kirjut oost Vig; sõgelased oo `kärpse `moodi kirjo `tiibadega Lih; taevas lööb kirjuse, pilve serva ääred kirjuse, `vaata nädali pärast tuleb `vihma Aud; Jurisi ja Marisi, kirju `koeri ja kõveri puid on maa`ilmas kõige `rohkem Hää; oras lähäb nii `kirjuks (põuaga kohati kollaseks); `enne olid nihuksed kollase ja `valge `kirjud sead, nüid on vahest `musta `valge `kirju Juu; `moarja kased on siest `kirjud Kos; `kirju ja sätendab nagu eha tońt KuuK; küll on sie ikke `kirju riie HljK; ma nägin kirjud liblikad Sim; kirju ein one kirju, roheline ja `valge, pitkäd lehed Kod; kana on nii kirju nagu tedre Pal; mets on ilus kirju, iga värviline Lai; mõisan ollive vanast puha kirju lehmä, kirju kari olli Hel; kui keväde kõege edimäld kirju liblikut näed, tu̬u̬ om alb Ran; ei tiiä, kas panna must rät́t pähä ehk kirju rät́t Nõo; kirju kaśs Ote || euf rästik veeuśs ajab suurt `sissi, aga tada‿p kardeta nönda kut seda `kirju Mus; Konkige see va kiri ää Pöi; silmad lähevad ~ jäävad ~ löövad ~ võtab kirjuks (uimasusest või pööritusest; kipitusest) Üläs tuled, siis lähäb `silmide ies `kirjust Jõh; `silmäd `lüöväd `kirjust Vai; `silmade ees lööb kirjuks puhas Khk; silmad `lähtvad kirjoks Mar; Ele `päike on, võtab siĺmad kirjuks Hää; siĺmad `kirjud, ku `iaste ei `märka Kei; siĺmad lähvad nii `kirjuks pähä kui vahest `vingu on Juu; silmad jäävad `kirjuks JMd; pia akkas `ringi `käima, silmad lõivad `kirjust Kad; silmad lähvad [lugedes] kirjust, ei nää mid́agi Trm; viimatsel ajal võtab pia `kirjuks, ei `julge [kõrgele ronida] Plt; silmä lääve kirjuss, `siĺmi ehen nakass virvendeme Hel; silmad kirjud ~ kirju pea purjus `silmavahed `kirjud, täis juond Lüg; Sel täna `jälle `silmad `kirjud, `milla juba `jõudas võtta IisR; ma keisi külas, sai säält kirju pεε Khk; na `joonud täis, et silmäd üsä kirjud piäs Tõs; pea `kirju, ku vaest pea segane on, kas jooma järele või Kei; silmad `kirjud peas Plt; kirjud püksid keretäis; taguotsa kirjuks tegema ~ tõmbama peksma nüüd saad `kirjud `püksid Lüg; `Karsis sabad üläs ja tegi tagumise `õtsa `kirjust Jõh; `tembas `ninda kere `kirjost Vai; siis `tehtaks tagumik kirjuks Hää; lubati `lüia perse kirjust Lai; Sai kirjud püksid (sai peksa) Vil Vrd kirev, kirivane, kirjav, kirjuva
2. kirju veise nimi käi asemelle, `kirju VNg; `tarvis ka `kirjule `süia `andada Lüg; aja see kiri sεεlt ää Khk; meie va kiri näljendab ikka aa `ääri kauda Jaa; ennäe, juba `teite kiri kodu Muh; Seisa kiri Rei; mõni paneb loomale nime ja mõni põlegi pannund nime, üiäb kirjo või küit või punane Mar; kiri oĺli `musta `valget kirju puĺl, ta oĺli nii kui ua õis Saa; `kirju mis `kirju ärg oli Tür; kiri oo äŕjä nimi, õlgu `mussa-`valged või punass-`valged, ike kirid Kod; vii kirjul ka süvvä Krk; kiä kirriv tu̬u̬d kutsuti kiŕo Rõu; kiŕo, kiŕo – nigu hõigutass mano `lehmä Se Vrd kirjas, kirjes
3. ebaselge; rahutu, murelik se on `kirju `asja ja `jääbki `kirjust Vai; kui tuule viru on, siis vesi on kiri (sogane), siis kala jooseb Khk; Keik see ilmaelu oo paergus nii kiri Kaa; `valge libligas tähendab ead, kirju siis elu kirju Rid; nüid on nii segane `kirju aeg Juu; minu elu on nii `kirju old Ann; aab aśsa `kirjuks Plt; tol kirju elu, kehv vai alb Ran || (kasuvanemast) Kirjumemm `öeldaks võerasema kohta Hää; võerasisad `üeldakse siin puol `kirju `persega isa ja `kirju isa Kos; sa said omale nüid `kirju eide Jür