kiputama1kiputamaSaMuhL(kjõ-Khn; kipo-LNgMar) KodKõpTLäRõuUrvRäpSeLut, -damaHi 1.liigutama; paigast nihutama Kui saad vasaku jala suure `varba `otsa kiputada, siis läheb luu`painiji äraJäm; ää pang seda `seia aja `pεεle, tuul kipudab see siit maha; olga se kiputamine `pεεle (jäta järele) Khk; ma kiputa `einuKär; södised röögatumad kivid, äi neid kipuda siit `kengidMus; kätt kiputa pole `vöigend; lapse kätkint akand `voodi ees `kiikuma, ilma et `keegid oleks teda kiputandKaa; Pista `sisse, `tömma `välja, kiputa perset, töö lihab `korda = taina sõtkumine Pöi; kiputa natuke vikki, et ta (kali) `joosma akkabMuh; kipuda lapse `kiiku ka Emm; ta pole mitte oma oimet kipudand (laisast) Rei; kipotab peal, ei seisa paegalLNg; jalg oo sinine, `paistes, `tõsta, kiputada ei võiTõs; kala kjõputab `lõuguKhn || figKiputame selle kotitääve siit ää (näppamisest); Katsume selle mehe siit koha peelt minema kiputadaKaa 2.liikuma kipotab nii `kangeste, et tolm taga; ma pani eese kipotama, sai tä `viimaks kätteMar; ta kiputab siit ää teise koh́a `peale Kse; uśs kiputab [kapsapeast] `vällaVar; kiputab nõnna `kergelt (kerge riidega) Kod; keele perä küleh olõvat `sööt́ket, `täie, nu̬u̬ʔ kiputavatRäp 3.puutuma, puudutama Seda‿p tohi mitte sörme otsaga kiputadaJäm; rugi nii `küpse puru - - pudisemas, ep tohi kiputa ka; teed sa seandust `peenest tööd, siis äi tohi kiputa mette, lεheb ukka Khk; nii kut sa vähe kipudad, siis on oort kisa `lahtiMus; ää kiputag seda, see lihab kohe `ümberVll; Seda (suhkrut) pole kedagi kiputand, see on alles kõik; Teda‿b tohi ju kiputa (käskida), siis on kohe pahandus majasPöi; Ära kipuda mind, mool täbar tööEmm; ei see (habras riie) kinnidand mitte kiputaRei; ma‿i ole seda oma `käega kiputanTõs; mia elus angerjast ei tohe‿mtekjõputa, nagu uśs Khn || (alustamisest) töö on veel kiputamataJäm; See suur pöld on alles kiputamata (viljalõikus alustamata) Pöi; see töö veel üsna kipudamattaRei || figPoisid on selle tüdrukule ää kiputan (lapse sigitanud) Krj; ää mette kiputa (ära kellelegi räägi) Muh; ega meie äi ole riigi `asja kipudan (pole riigist rääkinud) Phl 4.(kergelt) lööma, nähvama; sundima peremees oli surnu `kutsarile öelnd: kiputage obused menemaJäm; püsut kiputasid [härga], siis oli nii nobeKhk; kipota takka (lase käia) LNg; kiputab `vitsu andaTor; ära kiputa tend nõnda tagaHää; kiputa `ohjegaKõp; temä kiputanu siss obesele kondi `pääle, `kaenu kudass tulema saanu Nõo; kipudõ latsõlõ vitsagõ anna alaʔUrv; nõgõsõga kiputass Se; ah poig, sa päĺvit kiputamistLutVrdkipah(h)utma, kipahtamma Vrdkippuma1