[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kiputama1 kiputama Sa Muh L(kjõ- Khn; kipo- LNg Mar) Kod Kõp TLä Rõu Urv Räp Se Lut, -dama Hi
1. liigutama; paigast nihutama Kui saad vasaku jala suure `varba `otsa kiputada, siis läheb luu`painiji ära Jäm; ää pang seda `seia aja `pεεle, tuul kipudab see siit maha; olga se kiputamine `pεεle (jäta järele) Khk; ma kiputa `einu Kär; södised röögatumad kivid, äi neid kipuda siit `kengid Mus; kätt kiputa pole `vöigend; lapse kätkint akand `voodi ees `kiikuma, ilma et `keegid oleks teda kiputand Kaa; Pista `sisse, `tömma `välja, kiputa perset, töö lihab `korda = taina sõtkumine Pöi; kiputa natuke vikki, et ta (kali) `joosma akkab Muh; kipuda lapse `kiiku ka Emm; ta pole mitte oma oimet kipudand (laisast) Rei; kipotab peal, ei seisa paegal LNg; jalg oo sinine, `paistes, `tõsta, kiputada ei või Tõs; kala kjõputab `lõugu Khn || fig Kiputame selle kotitääve siit ää (näppamisest); Katsume selle mehe siit koha peelt minema kiputada Kaa
2. liikuma kipotab nii `kangeste, et tolm taga; ma pani eese kipotama, sai tä `viimaks kätte Mar; ta kiputab siit ää teise koh́a `peale Kse; uśs kiputab [kapsapeast] `välla Var; kiputab nõnna `kergelt (kerge riidega) Kod; keele perä küleh olõvat `sööt́ket, `täie, nu̬u̬ʔ kiputavat Räp
3. puutuma, puudutama Seda‿p tohi mitte sörme otsaga kiputada Jäm; rugi nii `küpse puru - - pudisemas, ep tohi kiputa ka; teed sa seandust `peenest tööd, siis äi tohi kiputa mette, lεheb ukka Khk; nii kut sa vähe kipudad, siis on oort kisa `lahti Mus; ää kiputag seda, see lihab kohe `ümber Vll; Seda (suhkrut) pole kedagi kiputand, see on alles kõik; Teda‿b tohi ju kiputa (käskida), siis on kohe pahandus majas Pöi; Ära kipuda mind, mool täbar töö Emm; ei see (habras riie) kinnidand mitte kiputa Rei; ma‿i ole seda oma `käega kiputan Tõs; mia elus angerjast ei tohe‿mte kjõputa, nagu uśs Khn || (alustamisest) töö on veel kiputamata Jäm; See suur pöld on alles kiputamata (viljalõikus alustamata) Pöi; see töö veel üsna kipudamatta Rei || fig Poisid on selle tüdrukule ää kiputan (lapse sigitanud) Krj; ää mette kiputa (ära kellelegi räägi) Muh; ega meie äi ole riigi `asja kipudan (pole riigist rääkinud) Phl
4. (kergelt) lööma, nähvama; sundima peremees oli surnu `kutsarile öelnd: kiputage obused menema Jäm; püsut kiputasid [härga], siis oli nii nobe Khk; kipota takka (lase käia) LNg; kiputab `vitsu anda Tor; ära kiputa tend nõnda taga Hää; kiputa `ohjega Kõp; temä kiputanu siss obesele kondi `pääle, `kaenu kudass tulema saanu Nõo; kipudõ latsõlõ vitsagõ anna alaʔ Urv; nõgõsõga kiputass Se; ah poig, sa päĺvit kiputamist Lut Vrd kipah(h)utma, kipahtamma
Vrd kippuma1
1. liigutama; paigast nihutama Kui saad vasaku jala suure `varba `otsa kiputada, siis läheb luu`painiji ära Jäm; ää pang seda `seia aja `pεεle, tuul kipudab see siit maha; olga se kiputamine `pεεle (jäta järele) Khk; ma kiputa `einu Kär; södised röögatumad kivid, äi neid kipuda siit `kengid Mus; kätt kiputa pole `vöigend; lapse kätkint akand `voodi ees `kiikuma, ilma et `keegid oleks teda kiputand Kaa; Pista `sisse, `tömma `välja, kiputa perset, töö lihab `korda = taina sõtkumine Pöi; kiputa natuke vikki, et ta (kali) `joosma akkab Muh; kipuda lapse `kiiku ka Emm; ta pole mitte oma oimet kipudand (laisast) Rei; kipotab peal, ei seisa paegal LNg; jalg oo sinine, `paistes, `tõsta, kiputada ei või Tõs; kala kjõputab `lõugu Khn || fig Kiputame selle kotitääve siit ää (näppamisest); Katsume selle mehe siit koha peelt minema kiputada Kaa
2. liikuma kipotab nii `kangeste, et tolm taga; ma pani eese kipotama, sai tä `viimaks kätte Mar; ta kiputab siit ää teise koh́a `peale Kse; uśs kiputab [kapsapeast] `välla Var; kiputab nõnna `kergelt (kerge riidega) Kod; keele perä küleh olõvat `sööt́ket, `täie, nu̬u̬ʔ kiputavat Räp
3. puutuma, puudutama Seda‿p tohi mitte sörme otsaga kiputada Jäm; rugi nii `küpse puru - - pudisemas, ep tohi kiputa ka; teed sa seandust `peenest tööd, siis äi tohi kiputa mette, lεheb ukka Khk; nii kut sa vähe kipudad, siis on oort kisa `lahti Mus; ää kiputag seda, see lihab kohe `ümber Vll; Seda (suhkrut) pole kedagi kiputand, see on alles kõik; Teda‿b tohi ju kiputa (käskida), siis on kohe pahandus majas Pöi; Ära kipuda mind, mool täbar töö Emm; ei see (habras riie) kinnidand mitte kiputa Rei; ma‿i ole seda oma `käega kiputan Tõs; mia elus angerjast ei tohe‿mte kjõputa, nagu uśs Khn || (alustamisest) töö on veel kiputamata Jäm; See suur pöld on alles kiputamata (viljalõikus alustamata) Pöi; see töö veel üsna kipudamatta Rei || fig Poisid on selle tüdrukule ää kiputan (lapse sigitanud) Krj; ää mette kiputa (ära kellelegi räägi) Muh; ega meie äi ole riigi `asja kipudan (pole riigist rääkinud) Phl
4. (kergelt) lööma, nähvama; sundima peremees oli surnu `kutsarile öelnd: kiputage obused menema Jäm; püsut kiputasid [härga], siis oli nii nobe Khk; kipota takka (lase käia) LNg; kiputab `vitsu anda Tor; ära kiputa tend nõnda taga Hää; kiputa `ohjega Kõp; temä kiputanu siss obesele kondi `pääle, `kaenu kudass tulema saanu Nõo; kipudõ latsõlõ vitsagõ anna alaʔ Urv; nõgõsõga kiputass Se; ah poig, sa päĺvit kiputamist Lut Vrd kipah(h)utma, kipahtamma
Vrd kippuma1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|