kippuma1kippuma, (ma) kipu(n) S(keppu-, -o, kippo-KäiReiPhl), `kjõpma, (ma) kjõpuKhnliikuma; liigutama ta sööb keik ära, mis `umbest kääs ep kipu ega `ambas ep karju; ma pole kodunt mette kippuma saand; tuult sugend `oue, oksad kippuvad nönda; ma‿p kipugid änam asemeld; Aŋŋerja tükid ka veel kipuvad panni pεεlKhk; minul läks nii `kange valu jala `sisse, ma ei saa mitte kippudaKär; kose (paks) naat liha puhas kipub `keiesMus; kut ma `oetest kippusi, ikka ma kukkusi Kaa; `tervist on natuke, et suudab kippuda `ümber majaVll; Üks iŋŋeline ikka korra kippus, kadus `jällePöi; kalad kippuvad `vörkusEmm; ing on küll egal, mes elab ja kipobKäi; et ta [kurt] nägi, mes `moodi so suu kippos, siis `kuulis Rei; ma hakka nüid `sauna kippuma; Ann äi saa kippuma (tööga hakkama) Phl; Nda vali [tuul], et kivid `kjõpvad; kodont põlõ kusagile `kjõpma suanKhn || kihama nii pailu `kerpusid, mis köik kuhad kippuvadKhk; Söömarend kipub kärmestega, neid oo sii otse mustakuiva; Keik rohi kipub siplastegaKaaVrdkiputama1