[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kippuma1 kippuma, (ma) kipu(n) S(keppu-, -o, kippo- Käi Rei Phl), `kjõpma, (ma) kjõpu Khn liikuma; liigutama ta sööb keik ära, mis `umbest kääs ep kipu ega `ambas ep karju; ma pole kodunt mette kippuma saand; tuult sugend `oue, oksad kippuvad nönda; ma‿p kipugid änam asemeld; Aŋŋerja tükid ka veel kipuvad panni pεεl Khk; minul läks nii `kange valu jala `sisse, ma ei saa mitte kippuda Kär; kose (paks) naat liha puhas kipub `keies Mus; kut ma `oetest kippusi, ikka ma kukkusi Kaa; `tervist on natuke, et suudab kippuda `ümber maja Vll; Üks iŋŋeline ikka korra kippus, kadus `jälle Pöi; kalad kippuvad `vörkus Emm; ing on küll egal, mes elab ja kipob Käi; et ta [kurt] nägi, mes `moodi so suu kippos, siis `kuulis Rei; ma hakka nüid `sauna kippuma; Ann äi saa kippuma (tööga hakkama) Phl; Nda vali [tuul], et kivid `kjõpvad; kodont põlõ kusagile `kjõpma suan Khn || kihama nii pailu `kerpusid, mis köik kuhad kippuvad Khk; Söömarend kipub kärmestega, neid oo sii otse mustakuiva; Keik rohi kipub siplastega Kaa Vrd kiputama1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur